1.1. Väljast sõltuv/sõltumatu kognitiivse stiili kujunemine
Evolutsioonipsühholoogiast lähtudes ollakse seisukohal, et väljast sõltuv/sõltumatu kognitiivne stiil on evolutsiooni käigus hakanud kujunema juba ca 2 miljonit aastat tagasi paleoliitikumis Homo erectuse ilmumise aegadest alates. Eeldatakse, et väljast sõltumatu kognitiivne stiil on kujunenud kohanemise tagajärjel evolutsiooni kestel seoses tegevustega, mida iseloomustab analüütiline lähenemine ja mis on taganud keskkonnaga kohanemise ning ellu jäämise näiteks nomaadide puhul jahti pidades. Sellises olukorras aitab ellu jääda peamiselt analüütiline tegevus. Väljast sõltuv stiil on seevastu kujunenud paiksema ja maaharimisega seotud tegevustest tulenevalt, sellise elustiili tagajärjel, kus sugukonnad ja perekonnad on üksteisega tugevalt seotud. Hilisema ajaloo käigus on väljast sõltuv/sõltumatu konstrukt süvenenud karjakasvatajate ja küttidele-korilastele versus maaharijatele iseloomuliku tegevuse kaudu (Witkin & Berry, 1975), mille põhjal võib tuletada ka töölisklassi ja maa-aadelkonna kujunemist. Kognitiivse stiili erinevused ilmnevad ka seoses kultuurilise tausta kujunemisega. Idamaades on täheldatud rohkem väljast sõltuvat kognitiivset stiili ja läänemaailmas väljast sõltumatut kognitiivset stiili. Edward T. Halli kultuurierinevuste teooria (1976) järgi on kultuurikeskkonna ja kommunikatsiooni vahel seos, mis avaldub järgmiselt: kultuure, kus suurem osa olulisest sõnumist sisaldub kontekstis, nimetab Hall tugeva kontekstiga kultuurideks ja neid kultuure, kus kontekst sisaldab vähe olulist informatsiooni, nimetab Hall nõrga kontekstiga kultuurideks. Eeltooduga kaasneb ka kognitiivse stiili mõiste üldistamine ümbritseva tajumise kaudu kommunikatsioonikäitumisele, mis võib ilmneda oma mõttestruktuuri suurema või väiksema pealesurumise kaudu, samuti suurema või väiksema järelandlikkuse kaudu väliskeskkonnast pealesurutavale mõtteviisile. Väljast sõltuv ja sõltumatu kognitiivne stiil mõjutab inimesi kõikides valdkondades, kaasaarvatud sport.