2.1. Erinevused õppimisel
Väljast sõltumatu |
Väljast sõltuv |
Omab poolehoidu meetoditele, mis on fokusseeritud, süstemaatilised, järjestikulised |
Omab poolehoidu meetoditele, kus erinevaid asju tehakse üheaegselt, arvestades laiema kontekstiga |
Uued teadmised omandatakse nende teadmiste komponentide summeerimise kaudu |
Uued teadmised omandatakse sageli viisil, kus määravaks saab nende sidumine isiku enda jaoks teadvustamata kogemuste kaudu |
Järgides traditsioonilisi skeeme, võib endale ise seada õppimise eesmärgid |
Õppimisel ei taha kasutada traditsioonilisi skeeme, vaid eelistab uute loomist |
Eelistab materjale, mis on abstraktsed, faktilised või analüütilised ja pragmaatilised |
Eelistab inimese-kesksust ja kreatiivust, mis võib muuhulgas olla seotud ka muusika, kunsti, aga ka näiteks huumoriga |
Saavutab parimad tulemused analüütiliste keeleliselt hästi seletatud ülesannete korral |
Saavutab parimad tulemused, siis kui on võimalik lahendada ülesandeid intuitiivselt |
Arvamuse avaldamisel analüüsivad tervikut pigem selle osade kaupa |
Arvamuse avaldamiseks kasutavad nad pigem terviklikku skeemi, kui analüütilist kirjeldamist |
Tajuvad oma keskkonda analüütilisemalt ega lase end nii palju välisest kontekstist häirida |
Kalduvus asjade üldistamisel ignoreerida detaile ideede võrdlemisel. |
Ärritaja lävi ei pea olema kõrge, võib jätta pigem mulje kui „hoolas õpilane“ |
Ärritaja lävi peab olema suhteliselt kõrge, võib jätta pigem mulje kui „laisk õpilane“ |
Motiveerivad hinded |
Motiveerib suuline tunnustus |
Arengus meeldib isiklik eesmärgitabel |
Arengut stimuleerivad mitmesugused auhinnad (ka tähekesed, kleepsud) ja saavutused |
Tegevuse stiimuliks on sageli ülesande lahendamisest tulenev kasu endale |
Tegevuse stiimuliks on sageli ülesande lahendamisest tulenev kasu teistele inimestele |