Info hankimise ja otsingualased uuringud 1970ndatel aastatel
1970ndatel aastatel nihkus uuringute põhitähelepanu süsteemilt inimesele kui informatsiooni loojale, hankijale ja kasutajale. Huvikeskmesse tõusid nn info mõtestatud kasutamise ehk sense making uuringud.
Oluliseks teetähiseks kasutajakesksete uuringute arengus oli Ohio Riikliku Ülikooli professori Brenda Dervini artikkel argiinfo vajadusest 1976.aastal.
Dervin (1976) esitas kümme eelneva perioodi kommunikatsiooni ja info hankimise uuringutes domineerivat müüti:
|
• väärtuslik on vaid objektiivne infomatsioon; • mida rohkem informatsiooni seda parem; • objektiivset informatsiooni võib edastada väljaspool konteksti; • oluline informatsioon pärineb formaalsetest allikatest; • igaks infovajaduseks on olemas relevantne informatsioon; • igale vajadusele on lahendus; • informatsioon on võimalik teha alati kättesaadavaks või tagada juurdepääs informatsioonile; • funktsionaalsed infoallikad nagu raamatud, televisiooniprogrammid jms sobivad alati inimeste infovajaduste rahuldamiseks; • info hankimisel ja kasutamisel ignoreeriti aega ja ruumi; • seosed välise informatsiooni ja inimese sisemise reaalsuse vahel olid lihtsad ja konfliktideta. |
 |
Dervin väitis, et eelnevad infouuringud pöörasid tähelepanu küsimustele, 'mida' ja 'kuidas', selle asemel, et esitada küsimus 'miks'. Uuriti, mida inimesed loevad, mitte miks nad seda teevad. 1970ndate aastate lõpul nihkus info hankimise ja -otsingu uuringute tähelepanu institutsiooniga seotud infoallikatelt ja informatsiooni hankimiselt selles suunas, kuidas inimesed kogevad ja mõtestavad oma infokeskkonda (Virkus, 2003). Allikas: http://www.ruc.dk/komm/Arrangement/afholdte/dervin/
|
Licensed under the Creative Commons Attribution Non-commercial No Derivatives 3.0 License
Sirje Virkus, Tallinna Ülikool, 2009