Taani Kuningliku Raamatukogu ja Infoteaduse Kooli professor Peter Ingwersen (1992) peab infoteadust sotsiaalteaduseks, sest infoteadus uurib neid protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel.

N. Belkin (1978) rõhutab, et informatsiooni ja kommunikatsiooni peab uurima sotsiaalse tegelikkuse kontekstis.

T. Wilson (1984) väidab, et infoteadus uurib inimese infokäitumise olemust ja seega asetab samuti infoteaduse sotsiaalteaduste hulka.

Info hankimise uurijad on oma uuringute mõtestamiseks kasutanud mitmeid teooriaid. Enamus teooriaid, mida rakendatakse informatsiooni hankimise uurimisel pärinevad:

• sotsioloogia,
• massikommunikatsiooni ja
• psühholoogia vallast.

Näiteks on paljud tunnustatud infoteaduse uurijad kasutanud sotsiaalteaduste teooriaid ja meetodeid:

• Tom Wilson (1999) on kasutanud Bandura sotsiaalse õppimise teooriat,
• Erdelez (2000), Pettigrew (2000), Savolainen (2001) ja Wicks (1999) on kasutanud Dunn'i ja Granovetteri sotsiaalsete võrkude teooriat,
• Chatman (1986) ja Case (1987) on kasutanud Rogersi innovatsiooni hajuvuse teooriat,
• Talja (1997), Olsson (1999), Tuominen (1997) ja Radford (2001) on kasutanud Foucault'i teadmiste ja võimu diskursust,
• Anderson (1996) ja Bryant (1984) on kasutanud Folkmani stressi ja toimetuleku teooriat jne.