Suhe raamatukoguteaduse (library science) ja infoteaduse (information science) vahel on olnud erialateadlaste huviorbiidis ja diskussiooni objektiks aastaid. Võib öelda, et eksisteerib kaks peamist lähenemist:

• Infoteadust ja raamatukoguteadust on vaadeldud kui kahte täiesti erinevat valdkonda või
• Raamatukoguteadust vaadeldakse osana infoteadusest (vt Joonis 1).

Ajalooliselt on raamatukogundus/raamatukoguteadus kujunenud varem kui infoteadus või selle eelkäija - dokumendiõpetus. 19.sajandi algul defineeris Martin Schrettinger raamatukogunduse oma kuulsas väljaandes Bibliothek-Wissenschaft (1809-1828) kui kogumi teoreetilisi juhiseid raamatukogu eesmärgipäraseks organiseerimiseks. Schrettingeri teos esitab raamatukogunduse põhimõtted aksioomidena. Seal esitatud definitsioon näitab selgelt, et raamatukogualase uurimistöö eesmärgiks on kindlustada kiire ja tõrgeteta juurdepääs dokumentidele raamatukogus (Vakkari, 1994, lk.7).

Infoteaduse eelkäijaks peetakse ka dokumendiõpetust. Terminit tutvustasid Rahvusvahelise Bibliograafia Instituudi (International Bibliographic Institute) uurijad Otlet ja La Fontaine. Rahvusvaheline Informatsiooni ja Dokumentatsiooni Föderatsioon (International Federation for Information and Documentation (FID) oli nimetatud institutsiooni järglane. Dokumendiõpetus viitab dokumentide loomisele, edastamisele, kogumisele, klassifitseerimisele ja kasutamisele; dokumente võib defineerida kui mistahes formaadis salvestatud teadmisi (Rayward, 1983, Vakkari, 1994, lk.7). Vastavalt Schraderile (1984) oli selline eraldiseisev dokumendiõpetuse kirjeldus esimene katse kirjanduses eristada neid kahte valdkonda kui erinevat uurimisvaldkonda (Vakkari, 1994, lk.7).

Ajalooliselt tähendab erinevus raamatukoguteaduse ja dokumentalistika vahel seda, et raamatukoguteaduse objektiks on tagada juurdepääs dokumentidele raamatukogus, kuid dokumendiõpetuse objektiks on tagada juurdepääs igat liiki dokumentidele sõltumata institutsioonist. Raamatukoguteadus on seotud teatud tüüpi dokumentide ja institutsioonidega, kuid dokumendiõpetus keskendub igat liiki dokumentidele ja neid edastavatele institutsioonidele. Ühiseks jooneks on nii raamatukoguteaduse kui dokumendiõpetuse puhul soodustada juurdepääsu informatsioonile (Vakkari, 1994, lk.7).