Geoloogiaprofessor Ilya Buynevich Ameerikast uurib Eesti rannikuid
Temple’i Ülikooli (USA) Teaduse ja Tehnoloogia Kolledži kaasprofessor Ilya Buynevich töötab Tallinna Ülikooli (TLÜ) loodus- ja terviseteaduste insituudis (LTI) ökoloogia keskuses septembrist detsembri alguseni Fulbrighti stipendiumi rahastusel. Ilya uurimisteema on “Läänemere ranniku liivad kui ekstreemsete kliimasündmuste geoloogiline arhiiv”, kus ta püüab leida kunagiste tormilainete ja -tuulte tekitatud jälgi ranna- ja luiteliivades, kasutades selleks geofüüsikalisi meetodeid ja liivade magnetiliste omaduste varieeruvust. See koostöö on osa käimasolevast multidistsiplinaarsest ja asutustevahelisest uurimisprogrammist, mis analüüsib vanadesse rannasetetesse salvestunud informatsiooni minevikus esinenud ekstreemsete hüdroloogiliste ja kliimasündmuste kohta. Tema vastuvõtjaks ökoloogia keskuses on vanemteadur Hannes Tõnisson. Uurime pisut lähemalt Ilya tegemisi Eestis. (Fotol Ilya Ökoloogia keskuses)
1. Kuidas sa Eestisse sattusid?
Mind valiti USA Fulbrighti stipendiaadiks (esimene geoloogia U.S. Scholar Eestis). See oli loogiline samm minu karjääris: 2005. aastal töötasin veidi pikemalt Leedus, seejärel Lätis ja 2019. aasta sügisel tegin lühivisiidi Eestisse.
2. Mida olete siinviibimise ajal teha jõudnud?
Ma olen andnud mitmeid tele- ja raadiointervjuusid ning USA saatkond korraldas mitmeid külastusi koolidesse Tallinnas ja Narvas, kus ma esinesin inglis- ja venekeelsete loengutega. Pidasin ka erialaseid loenguid kolmes Eesti olulisemas ülikoolis (nimetan neid kolmeks T-ks – Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja TalTech, see on vahva kokkusattumus, sest minu koduülikooli nimi algab ka T-ga).
3. Kuidas sa selle uurimisteema juurde jõudsid ja miks on oluline seda Eestis uurida?
Olen uurinud rannikualade muutusi ja tormide mõju mitmel pool maailmas ligi 30 aastat. Eesti pakub unikaalset võimalust tänu siinsele maakerkele, mistõttu paiknevad iidsed rannamoodustised sisemaal ja nende sees peituv informatsioon on hästi säilinud. Niisuguseid mere tegevuse jälgi on oluliselt lihtsam uurida kui neid, mis tänaseks paiknevad kuskil mere põhjas või on osaliselt lainetuse poolt hävitatud.
4. Millised on uurimistöö/uuringu põnevaimad leiud? Kuidas see inimkonnale kasulik on?
Hiljutiste ja kauges minevikus esinenud tormide (nt laine- ja tuuleerosioon) geoloogiliste jälgede leidmine on tõeliselt põnev, sest saame teada, kuidas need meie rannajoont mõjutasid. Tartu Ülikooli teadlaste, Eesti Geoloogiakeskuse spetsialistide ja Leedu kolleegidega tehtud koostööuuring on hea näide interdistsiplinaarsest koostööst, millest saavad kasu rannikugeoloogid, ökoloogid, arheoloogid ja rannikualade planeerijad. Mõistmine, kuidas meie rannikualad reageerisid minevikus toimunud ekstreemsetele sündmustele, aitab meil ette näha võimalikke ohte tulevikus. Seesugune teadmine muutub aina olulisemaks, sest aina rohkem inimesi elab suurtes linnades, mis paiknevad just rannikualadel.
5. Kas sind kuidagi mõjutas lapsepõlv tegelema tänase uurimisvaldkonnaga?
Jah, ma olen koos vanematega väga palju liivarandades viibinud ja mulle meeldis liiva sees mängida. Nüüd, kui keegi kutsub mind randa, siis ma mõtlen, et oih, tuleb jälle välitööle (tööpõllule) minna.
6. Millised on sinu tulevikuplaanid?
Plaan on jätkata sellesse rikkalikku minevikutormide arhiivi süvenemist, aga ka uurida suurte loomade (mereimetajad, kobras jne) väga vähe uuritud mõju maastikele. Seesuguste loomade mõju oli eriti oluline siis, kui nende arvukus oli oluliselt suurem kui tänapäeval, enne seda, kui neid hakati toiduna kasutama. Mõned liigid on seetõttu tänaseks ka kahjuks välja surnud.
7. Kuidas sulle Eesti meeldib? Mis on suurim erinevus USA-s elades/töötades?
Mulle tõesti väga meeldib nii Eesti kui ka kõik Balti riigid üldiselt. Erinevalt USA-st võtab uuringualadele jõudmine oluliselt vähem aega, mis võimaldab teadustööd teha märksa efektiivsemalt. Siinsete riikide väiksuse tõttu on naaberriikides paiknevatel ekspertidel oluliselt lihtsam korraldada ühised välitöid kui näites suurte riikide ekspertidel riigisiseseid ühisekspeditsioone, rääkimata ühistöödest naaberriikidega. Tõusu ja mõõna puudumine Läänemere rannikul on veel üks oluline faktor, mis hõlbustab muutuva meretaseme, lainete, merejää või inimeste mõju uurimist rannikualadele.
8. Millise mulje jätab Tallinna Ülikool võrreldes USA ülikoolidega?
Tallinna Ülikool on võrreldes mitme USA ülikooliga, kus veetsin palju aega (30 000-40 000 üliõpilast), üsna väike, kuid see teeb koostöö lihtsamaks. Meeldiv võimalus oli osaleda doktorantide töötoas.
9. Oled väga energiline inimene, kuidas sa oma energiat taastad? Kas saad meile mõned nipid öelda?
Püüan hoida enda energiataset tasakaalus. Meie valdkonnale orienteeritud töösuuna inimestel võib hommik alata loengu pidamisega aga päeva lõpuks jõutakse keset metsa või kuhugi väiksesse paati, seega on mulle väga oluline paindlikkus. Miski, mis aitab energia taastamist pärast rasket tööpäeva, on see, mis Ameerikas pole nii levinud, aga mida ma Eestis naudin väga – see on hea saun!
Täname Ilyad intervjuu eest ning soovime talle palju edu!
Ilya esinemist Ökoloogia keskuse IGAREEDESED seminaril saab järele vaadata siit.