Helene Tigro: "Minu jaoks on tark eluviis Tallinna Ülikoolis omandatud teadmiste rakendamine ja nende kasutamine potentsiaalselt tulevikus millegi olulise arendamisel"
14. juunil 2023. kaitses Helene Tigro Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis doktoritööd "Interactions of BRICHOS domains with cells and proteins" („BRICHOS domeeni interaktsioonid rakkudega ja teiste valkudega“).
Kuidas jõudsid oma uurimisteema juurde?
See oli minu jaoks loomulik jätk magistrantuurist. Olin juba bakalaureusetöö ja magistritöö raames tegelenud BRICHOS domeeni uuringutega, kuid rohkem selle struktuuri iseärasuste uurimisega. Doktoritööks plaanisin edasi vaadelda BRICHOS domeeni interaktsioone erinevate valkude/peptiididega ja rakkudega, kuna just interaktsioonidel põhinevad bioloogilised rajad organismis ning ravimite väljatöötamine, mis on minu isiklikuks huviobjektiks.
Kuidas muudab sinu uurimistöö maailma?
Bri2 BRICHOS domeeni puhul leidsin doktoritöös, et see on võimeline inimese hematoentsefaalbarjääri (Blood-brain barrier, BBB) läbima ning ka transportima läbi BBB erinevaid molekule, mis iseseisvalt inimese BBB ei läbi. Lisaks sellele on Bri2 BRICHOS domeen molekulaarne šaperon, mis on võimeline inhibeerima amüloid beeta peptiidi agregatsiooni ja seeläbi vähendama sellest põhjustatud neurotoksilisust närvirakkudele. Bri2 BRICHOS domeeni võib tulevikus potentsiaalselt kasutada neurodegeneratiivsete haiguste, eriti Alzheimer’i tõve, ravis. Sealjuures on võimalik Bri2 BRICHOS domeeni kasutada transportmolekulina ravimite viimisel ajju.
Millised olid sinu salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?
Esiteks, tuleb aega endale võtta, kuna pidevalt, puhkuseta teadustööga tegelemise korral tekib läbipõlemise efekt. Seetõttu tuleb oma nädalaplaan väga täpselt paika panna - ülikoolipäevadel tuleb segamata tegeleda eksperimentidega, ning kodustel päevadel veeta päev perega, nii et tööd ei tee. Tasakaal teadustöö ja eraelu vahel on põhiline. Teiseks, tuleb avatult suhelda oma juhendajatega. Teadustöö on koostöö ja juhendajad on need, kes kõige raskematel aegadel oskavad nõu anda. Kolmandaks, suhtlus teiste doktorantidega ja teaduritega. Oluline on suhtlus teistega, kes on täpselt samas positsioonis kus sina. Oma kogemuste jagamine üksteisega ning teineteise toetamine.
Milline oli mõni meeldejääv või naljakas seik, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus?
Ei oskagi ühte meeldejäävat juhtumit valida, kuna kogu doktoritöö teekond on olnud terviklik meeldejääv seik. Teadmised, mis ma Tallinna Ülikoolis oma doktoritöö vältel olen saanud, aitavad mind minu edasisel teekonnal teadurina. Kolleegid, kellest nende doktorantuuris veedetud aastatega on saanud head sõbrad, on mind erinevates eluaspektides aidanud ja võimaldanud arendada minus erinevaid vajalikke iseloomuomadusi. Teadurid, kellega on palju aega veedetud uurimisprobleemide üle arutledes, jäävad koostööpartneriteks ikka, ükskõik kus me tulevikus oma teadustööd edasi teeme.
Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on sinu jaoks “tark eluviis”?
Minu jaoks on tark eluviis Tallinna Ülikoolis omandatud teadmiste rakendamine ja nende kasutamine potentsiaalselt tulevikus millegi olulise arendamisel. Ma jätkan oma teekonda USA-s järeldoktorantuuris aju-vähkkasvajate vastaste ravimite väljtöötamisel ning nende transpordiga ajju läbi BBB, kus põimuvad Tallinna Ülikoolis saadud teadmised ja kogemused uute, USA-s õpitavate teadmiste ja kogemustega.
Mida hindad oma juhendaja või juhendajate juures kõige rohkem?
Mul oli doktorantuuris kolm juhendajat, kolmest riigist, kes kõik olid väga erinevad, kuid oma ala spetsialistid. Raske on valida üht aspekti, mida ma nende puhul kõige enam hindan. Kindlasti hindan ma nende teadmisi ja oskusi, mida ma neilt õppisin. Töötades nende laborites nii USA-s kui ka Rootsis, õppisin ma palju uusi meetodeid ja masinaid, mis mind edaspidi teadurina aitavad. Ma hindan seda kui abistavad nad alati olid. Kuigi kaks minu juhendajat olid Eestist väljaspool, siis ma sain alati probleemide korral nendega ühendust võtta ning leidsime kõigele lahenduse. Loomulikult hindan ma seda kui pooldavad ja positiivsed nad on. Kogu oma doktorantuuri vältel sain ma alati neilt positiivset tagasisidet, mis andis motivatsiooni edasi töötamiseks. Lisaks sellele inspireerivad nad mind samasuguseks teaduriks saama nagu nemad on.