Palju õnne René Meimer-auhinnatud kehakultuuri ja spordi valdkonna elutöö preemiaga!
8.veebruaril anti Viimsi kultuuri- ja hariduskeskuses Artium üle Eesti Kultuurkapitali 2022. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad. Soovime palju õnne René Meimerile, kes sai– kehakultuuri ja spordi valdkonna elutööpreemia, kes on kahevõistluse olümpiapronksi Allar Levandi esimene treener, Tallinna pedagoogilise instituudi suusaspordi õppejõud ning sealse uue eriala, rekreatsioonikorralduse looja. Praeguse TLÜ loodus-ja tervisteaduste instituudi alla kuuluv rekreatsiooni eriala loodi 1997 aastal. Pikaajaline kolleeg ja mõttekaaslane rekreatsioonikorralduse teenekas lektor Kaarel Zilmer on kokku pannud Renést olulisima. (Foto: ETV-s otseülekandest pilt ekraanilt/ Kaarel Zilmer)
René Meimeri (sünd. 16.IX 1949) tegemisi on terve elu saatnud tegelemine spordiga . Seda nii enda harrastuse kui ka teiste õpetamise ja suunamise kaudu.
Harrastades aastast 1960 murdmaasuusatamist Senta Meieri suunamisel, siirdus ta aastal 1965 Uno Kajaku juhendamisel suusahüpete ja kahevõistluse harrastamise juurde. Ta on võitnud Eesti meistrivõistlustel kahevõistluses hõbeda (1968), maratonijooksus kulla (1981), hõbeda (1984) ja 3 pronksi (1982, 1983, 1989) ning 30 km maanteejooksus pronksi (1984). Isiklik rekord maratonis 2:27.37 (1984). Osalenud 1988 ja 1989 triatloni EM-il ning 1989 Hawaii Raudmehe triatlonil.
RETROPILT René Meimerist , kes töötas TLÜ-s 34 aastat (1982 - 2016). Pildil on tema ehe suusahüppe stiilinäide, kui ta võtab 1968.aastal olümpiamehe Tõnu Haljandi järel Tehvandi mäe avavõistlustlusel Eesti meistrivõistlustel kahevõistluses “hõbeda". Sel ajal kandsid suusahüppajaid ehtsaid labakuid, mille Renele oli kudunud tema ema. Ja ka suusahüppe tehnikas oli varsti muutused tulemas ja pea et 20 aastat hiljem, kui 1985 aasast hakkas rootslane Jan Boklöv hüppama n.ö. V stiilis, mida senini kasutatakse.
René Meimer lõpetas 1968 Tallinna 21. kk-i ja 1972 TPedI KKT. Töötades aastail 1971–75 Tallinna Keskraj-i SK-s suusatreenerina, oli ta ka hilisema olümpiapronksi Allar Levandi esimene treener. Aastail 1975–77 juhtis ta Jõu vanemtreenerina spordiühingu suusatamisalast tööd. 1982. aastal asus ta tööle Tallinna Pedagoogilise Instituuti suusaspordi õppejõuks. 1997.aastal alustas ta ülikoolis ka uue eriala - rekreatsioonikorralduse loomist, mis on praeguseks töötanud edukalt veerandsada aastat ning valmistanud ette arvukalt vaba aja ja puhketegevuse korraldamisega seotud spetsialiste väga erinevatele Eesti keskustele.
Oma organisatoorseid võimeid ja paljuski just vabatahtlikku tegevust on René Meimer rakendanud nii Eesti Suusaliidu kahevõistluse alakomisjonis (viies näiteks läbi ka esimese FIS -i Continental Cupi võistluse Otepääl), kui hiljem ka Triatloniliidus peasekretäri (1988–93), asepresidendi (aastast 1990) ja presidendina (1994–96).
Viimastel aastatel on ta pühendunud kepikõnni harrastamise arendamisele Eestis, täites praegu ka Eesti Kepikõnni Liidu asepresidendi kohustusi. Ta on läbinud mitmeid Rahvusvahelise Kepikõnni Liidu (INWA) instruktorite koolitusi ning omandanud kepikõnnitreeneri kutse. Sellest lähtuvalt on tema peamisteks tegevusteks praegu laiapõhjalise kepikõnni harrastuse loomine, erialased koolitused ning nõustamised, treenerite väljaõpe, samuti vajalike õppematerjalide koostamine. René Meimeri eestvedamisel toimuvad praktilis-metoodilised koolitused ja treeningtunnid ( näiteks Kepikõnni Ekspressi kaudu) on sisuliselt haaranud kõiki Eesti piirkondi ja leidnud väga head vastukaja, tekitades sedasi olulisi nihkeid ka kohalikes liikumisharrastuse ettevõtmistes. Seejuures on ta kasutanud oskuslikult just ülikooli kehakultuuri ja rekreatsioonikorralduse vilistlaste võrgustikku, võimendades nende kaudu liikumisharrastuse vajalikkuse mõistmist ja arendamist. Seda näiteks ka Tallinnas, kus on aastatega teoks saanud n.ö. linnaosade kepikõnni sarjad, mille kaudu on saadud kaasata ka selliseid sihtrühmi, mis on senini jäänud liikumisharrastusest kõrvale.
Ühe valdkonnana võib märkida ka René Meimeri rolli sporditurismis, kus ta on seoses vaba liikumise võimaluse tekkimisega viinud arvukalt sportlike tegevustega gruppe erinevatesse riikidesse, tuues samas sealseid huvilisi tutvuma Eesti looduse, kultuuri ning liikumisvõimalustega.
René Meimer on avaldanud erinevates väljaannetes artikleid nii suusahüpetest triatlonist, kepikõnnist kui ka laiemalt liikumisharrastusest. Ta on olnud hea lektor väga erinevatel spordi ning liikumisharrastuse üritustel, kujunedes seeläbi mitmete spordialade asjatundjaks ja arvamusliidriks.
Evelin Tabur oli üks René paljudest õpilastest, kes oli rekreatsioonikorralduse esimese lennu lõpetaja ja jõudis oma erialal ka magistrikraadini, olles jõudnud nüüdseks aga Tallinna Ülikooli ürituste korraldamises A ja O –ks. Evelin räägib Renést järgmist: René on inimeste inimene! Ta on suur eeskuju ja oma isiksusega ka mulle mõju avaldanud. Katsun ikka temalt õpitut rakendada. Kooliajast jäi meelde, millise fenomenaalse kirega René räägib loodusest ja liikumisest. Õppejõuna panustas ta palju positiivsele koostööle, ta oli alati toetav ja sõbralik. Tal on anne õpetada nii, et tunnis jäi alles vabaduse ja võrdsuse tunne. Läbi selle tunde ja ka hea huumorimeele, suutis ta meid, tudengeid, õpetada pea märkamatult. Igal pool kus Renega kokku saime või saame - auditooriumis, treeningsaalis, loengul, praktikal või metsarajal -ta tuleb alati naeratades vastu ning uurib, kuidas läheb. Just selline ongi hea juhendaja - inspireeriv! See preemia läks küll väga õigesse kohta ja René on igati tunnustamist väärt!
René on koos rekreatsiooni 2019 aasta esmakursuslastega nende esimeste nädalate ühisel kokkusaamisel traditsioonilisel “Rebaste retkel” Viru raba kandis.
Soovime Renéle palju jõudu ja jaksu edaspidisteks kordaminekuteks!