Silmapaistev LTI lõpetaja Kadi Karmen Kaldma räägib keskkonnakorraldusest tänapäeval

1. Kuidas leidsid tee keskkonnakorralduse magistriõppesse?

Mul oli kindel soov jätkata õpinguid magistriõppes, kuid ei suutnud otsustada millist valikut teha, huvi pakkusid nii gümnaasiumi loodusainete õpetaja, molekulaarne biokeemia ja ökoloogia kui ka keskkonnakorralduse õppekava. Lõpuks helistasin oma juhendajale Tiiu Koffile ja küsisin nõu, mida ometi teha? Arutasime kõik võimalused läbi ning lõpuks osutus valikuks keskkonnakorralduse õppekava. Seejuures kummaline oli asjaolu, et magistriõpingute ajal läksin kooli tööle bioloogiaõpetajaks ja omandasin peale magistrikraadi saamist lisaks õpetajakutse. Ju siis saab mitut asja korraga kui soov on.

2. Kaitsesid lõputöö. Millest see räägib?

Kaitsesin magistritöö 2021 a kevadel. Lõputöö kandis pealkirja “Tallinna kogukonnaaedade mulla mikrobioloogilise koostise määramine”, juhendajateks olid lektor Kairi Koort ja professor Tiiu Koff. Töö räägib mitmekesise mikrobioota vajalikkusest, kuna inimene ise on sisuliselt erinevatest mikroorganismidest koosnev ökosüsteem, siis tuleb mikroorganismide vajalikust mõista ja mikrobioota mitmekesisust hoida/suurendada ja teadvustada selle olulisust. Tänapäevased tarbimisharjumused on meie mikrobioota mitmekesisust vähendanud ning teaduslikult on tõestatud, et pidev kasvõi lühiajaline kokkupuude looduslike materjalidega aitab suurendada inimeste naha- ja soolestiku mikrobioomi. Tallinlastel on võimalus looduslike materjalidega kokku puutuda üle linna asuvates kogukonnaaedades. Kogukonnaaiandus kogub järjest enam tuure ning uusi aedu tekib juurde nagu seeni peale vihma. Kuna kogukonnaaiad asuvad linnalises keskkonnas, kus on palju stressiallikaid ning neid külastavad paljud inimesed on oluline veenduda kogukonnaaedade mulla ohutuses. Paljud inimesed kardavad linnas kasvatada toitu kuna peavad keskkonda liialt saastatuks. Selle magistritöö raames uurisin, kas mullas leidub inim- või taimetervisele kahjulike mikroorganisme ehk patogeene. Selleks võtsin kahel järjestikusel aastal valitud kogukonnaaedadest mullaproove, millega tegin vajalikke toiminguid määramaks leitud mikroorganismid  taksonoomilise ühiku tasemeni ehk OTU-ni. OTU-desse klasterdamist kasutatakse sagedasti väikeste alaühikute analüüsimisel, minu töö puhul eukarüootsete ja prokarüootsete puhul ehk mikroorganismide ja -seente analüüsimisel, kus määratakse ühe OTU alla organismid, kes on markergeenijärjestuse alusel üksteisele väga sarnased. Tulemustest ei selgunud patogeenide olemasolu, seega võib lugeda valitud kogukonnaaiad mikroobsete patogeenide priiks. Edaspidised uuringud on sellegipoolest vajalikud, kuna niivõrd antropogeenses keskkonnas nagu linn võib olukord muutuda.

3. Mis saab edasi? Kuidas rakendad oma teadmisi?

Mis minust edasi saab oskan siis vastata, kui ole piisavalt suureks saanud. Hetkel töötan kolmandat aastat osakoormusega bioloogiaõpetajana. Eelmisel aastal astusin tervisekäitumine ja heaolu doktorantuuri, seega sügisest jätkan lisaks teise õppeaasta doktorandina. Doktorantuuris jätkan inimtervise ja keskkonna vaheliste mõjude uurimisega, seekord on vaatluse all Tallinna lasteaedade õppeaiad. Soovin, et kõik inimesed mõistaksid kuivõrd oluline on loodusega kokkupuutumine nii laste tervisele kui ka täiskasvanute tervisele ning linlaste igapäevastesse tegevustesse oleks sisse integreeritud looduses viibimine, kasvõi lühikese jalutuskäiguna.

4. Kui paindlik on sinu arvates TLÜ-s õppimine?

Nii ja naa. Kui väga tahad siis saad kõike. Üldiselt loodan, et tudengitel on tulevikus rohkem valikaineid kui praegu ning valikainete valik suurem. Kui rääkida lõputöö kirjutamisest siis sellega on tudengitel vabad käed. Ma olen sellest ehe näide, õppisin keskkonnakorraldust aga sain võimaluse teha lõputöö mikrobioloogia valdkonnas, see oli küll raske ja meeletult tuli juurde õppida kuid olen valikuga väga rahul.

5. Mis on sinu ere “AHHAA” moment TLÜ-s?

Meil toimusid valdav osa loengutest koroona tõttu veebikeskkondades, seega suuri ahaa momente nendes vähestes käidud loengutest kohe ei meenu. Meenub tore seik vahetult enne suurt koroona lock down-i, suurem osa loenguid olid juba veebis kuid keskkonnariski hindamise loengud toimusid koolis. Ainult selle loengu pärast ei soovinud kesklinna koolimajja regulaarselt sõita, siis kasutasime värskelt õpitud termineid „...me tajume koroona näol tugevat ohtu endale ja teistele, kas me võime minna järgmisest nädalast distantsõppele?“, etteruttavalt ütlen, et läksime. Koolimajja sisseastumise teevad rõõmsaks ja meeldivaks Astra maja eriti muhedad ja armsad garderoobitädid. Nende hea meel, sõbralik olek ja lahke sõna tekitab alati erilise ja koduse tunde ülikoolist. Õppejõududest tegi alati Reimo Rivis loengutes tuju rõõmsaks, tema toored naljad ja väljendusviis on ehedad ja erakordsed.

6.Mida soovitad tulevastele tudengitele?

Rääkige kõva häälega mida te soovite teha, alati on lahendus kõigele kui lahendust vähegi otsite. Soovitan minna magistrisse kindla visiooniga, mida lõputööks teha. Kui plaani ei ole siis erinevaid valdkondi tutvustavates loengutes astuge esineja juurde ja küsige lisa, just tema võib olla teie potentsiaalne juhendaja.

Kindlasti valige vabaaineks õppeekskursioone, need on kvaliteetsed ja silmi avardavad puhkused TLÜ kulul, mis toimuvad tavaliselt enne eksamisessi – seega võimalus enne hullumaja korra akusid laadida.