Lahkunud on võimlemisõpetaja Liia Palmse

Laste ja noorte XIII tantsu ja laulupeo esimeste võimlemisesinemiste aegu, 30. juunil, katkes nende ühe eestvedaja, teeneka võimlemisõpetaja Liia Palmse elutee. Seekordsed säravad etendused said teoks juba VÕRRATU MENTORI õpilaste ja õpilaste õpilaste loominguna ja andsid taas oma särtsaka osa ka seekordsel meeleolukal suurpeol.

Jäägitult pühendunud innustajate, nagu ka teeneka õpetaja, treeneri ning suunaja Liia Palmse puhul on raske üles lugeda kõiki tema erinevaid rolle, aga seda saatis aastatepikkune järjepidevus oma ala – VÕIMLEMISE edasiviimisel. Seda algõpetusest kuni tippsooritusteni välja.

Ise sai ta oma esimesi võimlemise ja liikumise mõnusid tunda juba 5 aastaselt, kust edasi järgnes mitmekülgne sportimine, mis päädis hää akadeemilise võimlemishariduse omandamisega Tartu Ülikoolis. Aga selle lõpetamise järel 1952. aastal algas uusi mõtteid ja võimlemissuundi kavandava noore õpetaja elutöö Tallinnas – toonases Pedagoogilises Instituudis. Poolsajandi jagu õpetustööd pakkus talle tõelist tegutsemislusti, häid väljakutseid ja arvukalt õpilasi. Just õpilaste keskel olemine oli tema suurim nauding ja ka nemad tunnistavad , et õpetaja Liiaga oli hea ning vahetu olla. Kes kõik pole küll tema heatahtlikult norivat stiili tunda saanud, mis pani aga tegutsema, looma ja võimlemisest rõõmu tundma. Kord kehalise kasvatuse ainekomisjoni sõnas ta aga nii: "Kallid teiste alade kolleegid, ärge kartke – VÕIMLEMIST EI SAA KUNAGI ÜLELIIA OLEMA JA SEDA LÄHEB TEIL KÕIGIL VAJA!" Ja ega jäänud muud üle kui tuli sellega nõustuda, sest see oli ja ongi nii.

Oma põhjalikkust ja tudengitelt just pädevuse nõudmist ilmutas ta paarikümnel aastal ka kehalise kasvatuse praktikate peametoodiku rollis. 1975.aastal teeneliseks õpetajaks nomineerituna suutis ta koos kolleegidega tõsta oluliselt koolipraktika tähtsust, mille sisu näitasid nii kokkuvõtlikud praktikakonverentsid kui ka praktikantide koostatud meeleolukad võimlemisesinemised. Ja kui midagi oli vaja veel üle täpsustada, siis seda sai uurida õpetaja Palmse sisukatest õppematerjalidest.

Omaette meenutamist väärivad Liia Palmse võimlemisrühmade esinemised, kus alati võis nautida nendele omast stiili ja aduda õpetaja ja õpilaste ühiste otsingute vilju. Kindlasti oli selles oma osa ka Liia Palmsele 1982.aastal omistatud ballettmeistri-lavastaja nominatsioon, mis lubas tal mõelda ja tegutseda laiemalt kui ainult võimlemine.

Kui vaid piirid lahti olnuks, vallutanuks Palmse rühm ühe maailma võimlemislava teise järel. Sellest saadi kinnitust kui mõni harukordne välisesinemine teoks sai... Aga ka kodune kuulsus oli väärtus, mille nimel nad ikka uute ja uute võimlemiskavadega esile astusid. Armastatud õpetaja, võimlemishing Liia Palmse lahkus meie hulgast justkui sümboolselt – meeleolukate võimlemisesinemiste saatel, meile oma pärandit ja innustust jättes.