Mart Eduri suusatamisele ja mägedele pühendatud elutöö

Meeletute augustitormide keskelt viis raske haigus meie hulgast  84. eluaastal teeneka spordimehe ning õpetaja Mart Eduri. Nüüd, tema tegemiste kohta järelhüüet kirjutades on võimatu kogu tema spordile  pühendatud elust täielikku ülevaadet teha, sest korda saadetut on kogunenud uskumatult palju. Aga üldistavalt saab öelda, et kõiki nende Mardi poolt veetud rollide ja valdkondade juures teati, et just tema on see mees, kes suudab selle või teise ettevõtmise parimal ja oskuslikumal moel teoks teha. Selle - rohkete oskuste pagasi ja lõputu pealehakkamise oli ta aga kaasa  saanud juba oma kodust. Just spordilembese isa õhutusel sai 1953.aastast temast  ka Abelite suusakoolkonna innukas liige, kust edasi viis tee loomuliku valikuna ka Tartu ülikooli, legendaarse suusaõpetaja Feliks Parre käe alla. Neis kahes keskkonnas  kogetud vaimsus ja spordi võrratu rolli mõistmine  lubas kaasata Marti edaspidi väga erinevatesse Eesti spordi juhtimise lõikudesse, ja enamasti ikka sinna, kus pidi lausa võimatutest oludest parimate võimalike lahendusteni jõudma.

Mart Eduri süda kuulus kõige selle juures ikkagi suusatamises ja just mägedel toimetamisele. Oli selleks siis mäesuusatamine , hüpped või kahevõistlus. Temast sai sealsete tegemiste juures eelkõige võimalikult heade tingimuste looja  ja võrratu innustaja. Kes kõik ei saanud temalt mäesuusatamispisikut või siis nõu varustuse ja sõiduoskuse osas. Mardi juurde jõuti ikka nii mägede rajamise, varustuse hankimise kui korrastamise asjus. Tema käe all õpiti esimeste pöörete ja tekkiva sõidulusti nautimist. See töö , mida ta tegi aastate jooksul TPedI tudengitega Vana-Otepääl ja Tehvandi slaalommäel on kandunud tema sadade õpilaste kaudu läbi aegade tänapäevani välja. Üliõpilastele pühendas ta oma elust pea paarkümmend aastat, õpetades suusatamist ja viies läbi  rohkesti unustamatuid õppematku. Vahepeal kaasas rektor Virkus teda lausa kogu instituudi haldusasjade juhtimise juurde ja ka seal pani Mart asjad paremini liikuma.

Hea kolleegi Mardi puhul võis tunda, et tema hing ihkas pidevalt enamat kui neil aegadel võimalik oli. Aga ka neis piiratud oludes nõustas ta ikka ja ikka paljusid Eesti piirkondi oma hüppemäge või slaalominõlva rajama. Läks siis kohale, tegi vastavad mõõdistused ja peagi oli tema soovituste järgi jälle üks keskus toimimas. Parim keskus, üliõpilaste lemmikpaik rajati tema eestvedamisel Vana - Otepääle, kus suve- ja talvelaagrite kaudu vormus oluline osa Eesti õpetajate ja treenerite põlvkonnast. Ehkki Mardi mureks olid seal kõikvõimalikud  arendusasjad, oli ta peagi taas ikka radasid tegemas või tundi andmas.

Eesti taasiseseisvumise tuultes sai Mart justkui kosutust ka oma unelmasoovidele . Kui Tehvandi vana hüppemäe ringiehitamist  juhtima asudes jõuti 1996.aasta suveks selleni, et peagi olid FIS-i eksperdid kohal, siis nentis toonane maailma hüppemägede suurim spets Wolfgang Happle Mardi tehtut üle vaadates, et siia võib maailma kahevõistluse tipud võistlema tuua küll. Jaanilaupäeval oligi toonane FIS kahevõistluse juht Ullrich Wehling kogu tippseltskonnaga kohal ja nii leidis Tehvandi  tee maailma suusakaardile.

Sama rahuolutunnet võis Mart koos teiste korraldajatega kogeda ka siis, kui  Tehvandi sai 1999. aastal murdmaasuusatamise MK korraldamise korraldamisõiguse.

Kui aga 2011.aastal jõudis Nuustakule ka suusaalade juunioride MM, siis sõnas Mart , et see on ju investeering tulevikku. Toonased tegijad kujundavadki juba maailma suusaspordi tänast päeva, kandes endas ka häid mälestusi Otepää heitlustest.

Kui vahelgi räägitakse, et paljud suured ettevõtmised sünnivad inimeste poolt, kes lähtuvad põhimõttest, et – kõik on võimalik , siis hea kolleegi ja teekaaslase Mart Eduri puhul see nii ka toimis... Seda oli tema tegemistes hea tunda ja näha ning mis peamine – see põhimõte innustas ka paljusid tema kaaslasi.

 

Tänuga kaasteeliste nimel !
Kaarel Zilmer