Skip navigation

2.2. Õpistrateegiad

Kõrgkooli õppima asumine esitab õppijale ootuse olla iseseisev õppija ning see tähendab  väljakutset ise reguleerida enda õppimist. Et saavutada tõhus õppimine, on oluline, et õppija oleks teadlik õpistrateegiatest ning oskaks neid valida või luua ja  rakendada. Pikaajaliste õpiväljundite ja heade akadeemiliste teadmiste saavutamine sõltub ennekõike sellest, kas tõhusaid õpistrateegiad ka õppides ka kasutusele võetakse. 


Miks ei kasutata tõhusaid õpistrateegiaid?


Kasutades pindmisi strateegiaid tekib sageli mulje või illusioon teadmisest. Kuid mõne aja möödudes ei ole õpitust midagi meeles. Kaks tõhusat lähenemist õppimisele on õppimise hajutamine (õppides intensiivselt pikema perioodi vältel)  ja meenutamine. Kuid need õpistrateegiad on rasked, sest nõuavad üliõpilastelt distsipliini ja sageli arvatakse ka seda, et nende strateegiate rakendamine on ajakulukas. 

Kümme õpistrateegiat (Dunlosky, et al., 2013) - otsusta millised on pindmised, mõõdukalt tõhusad või tõhusad õpistrateegiad?

Küsimus

1. Enesetestimine küsimustega, kasutades selleks aktiivset meenutamist (ei kasutada abimaterjale).

Answers

Pindmine

Mõõdukalt tõhus

Tõhus

Tagasiside

Küsimus

2. Õppimise hajutamine  väiksemateks ülesanneteks pikema perioodi peale ja varasemalt õpitu kordamine koos uue materjali omandamisega.

Answers

Pindmine

Mõõdukalt tõhus

Tõhus

Tagasiside

Küsimus

3. “Miks” küsimuste esitamine ja põhjenduste loomine faktide ja kotseptsioonide õppimisel.

Answers

Pindmine

Mõõdukalt tõhus

Tõhus

Tagasiside

Küsimus

4. Selgitamine, kuidas on uued teadmised seotud varasemate arusaamadega.

Answers

Pindmine

Mõõdukalt tõhus

Tõhus

Tagasiside

Küsimus

5. Läbisegi õppimine ehk erinevate, kuid omavahel seotud materjalide või probleemide õppimine samaaegselt.

Answers

Pindmine

Mõõdukalt tõhus

Tõhus

Tagasiside

Küsimus

6. Kokkuvõtte koostamine, kirjutades loetud tekstist sõna-sõnalt ümber peamised seisukohad.

Answers

Pindmine

Mõõdukalt tõhus

Tõhus

Tagasiside

Küsimus

7. Õppides materjalist mentaalsete kujutluspiltide loomine.

Answers

Pindmine

Mõõdukalt tõhus

Tõhus

Tagasiside

Küsimus

8. Mnemoonikute kasutamine meeldejätmisel.

Answers

Pindmine

Mõõdukalt tõhus

Tõhus

Tagasiside

Küsimus

9. Materjalide mitmekordne läbilugemine.

Answers

Pindmine

Mõõdukalt tõhus

Tõhus

Tagasiside

Küsimus

10. Loetust oluliste mõtete markeerimine või allajoonimine lugemise ajal.

Answers

Pindmine

Mõõdukalt tõhus

Tõhus

Tagasiside

Näiteid tõhusatest õpistrateegiatest

Aktiivne lugemine (McGuire, 2015)

Õpingute ajal on vaja palju  iseseisvalt lugeda. See ei tundu esmapilgul keerulise ülesandena, kuid kas oled leidnud end olukorrast, kus oled küll materjalid läbi lugenud, kuid ei suuda meenutada, mille kohta lugesid või mida lugedes teada said?

Kui lugemine toimub õppimise eesmärgil, siis on oluline loetut mõista, mitte ainult mehaaniliselt läbi lugeda. Lugeja, kes on saavutanud metakognitiivsed oskused oskab märgata, kui lugedes ei viibi mõte loetu juures, vaid on läinud ekslema ning oskab ka märgata, kui loetu talle arusaamatuks jäi ning esitada endale küsimuse: aga mida siin ikkagi taheti selle lausega öelda? Strateegiline lähenemine lugemisele hõlmab endas lugemiseks häälestumist, lugemiseesmärgi püstitamist ning aeglast lugemist koos enesekontrolliga. Allpool samm-sammult juhis:

1. Lugemiseks häälestumine
Alusta lugemist ülevaate tegemisest - millist infot allikas sisaldab? Kes on autor? Tutvu sisukorraga, silma peatükkide ja alapeatükkide pealkirju ning loo endale suurem pilt sellest, mis on see, mille kohta asud lugema ja kuidas see materjal haakub Sinu varasemate teadmisetega teemast. Selles etapis võid juba tutvuda ka tabelite, visuaalide ja graafikutega. Ettekujutus selle kohta, mida hakkad lugema, aitab ajul ära tunda ja töödelda palju rohkem teavet ja lugemine osutub tõhusamaks kui ilma eelneva taustapildi loomiseta lugemine.

2. Häälestumise järgmine samm: püstita endale lugemisülesanne ehk millistele küsimustele otsid lugedes vastust? 

3. Loe üks lõik. Peatu. Sõnasta oma sõnadega kirjalik kokkuvõte, mida said sellest lõigust teada. Nüüd loe järgmine peatükk. Korda sama mustrit: pärast lõigu lugemist sõnasta kirjalik kokkuvõte, mida said sellest lõigust teada. Ja nii, kuni oled terve teksti läbi töötanud.

PQ4R mudel

Teadlased Thomas ja Robinson (1972) pakuvad akadeemiliste tekstide mõistimseks PQ4R mudeli. Mudel seob ühtseks tervikuks mitmeid arusaamiseks vajalikke metatunnetuslikke oskusi, millele osutavate ingliskeelsete sõnade algustähtedest on lühend moodustatud. 

PQ4R mudel koosneb kuuest etapist:

I etapp:  vaata üle (preview) – ülevaatamise eesmärk on saada ettekujutus põhi- või alateemadest ja tutvuda materjaliga. Ülevaate tulemusena tuleb jõuda selgusele, mida hakatakse õppima või lugema ja milline on loetava laiem kontekst;  

II etapp: esita küsimusi (question) – tuleb küsida, milleks hakatakse seda materjali õppima ja mida see lisab olemasolevatele teadmistele. Nende kahe etapi läbimine aitab lugejal aktiveerida teksti mõistmiseks vajaliku eelteadmise ja valmistab ette konteksti uue teadmise interpreteerimiseks; 

III etapp: loe (read) – sellel etapil tuleb tekst kiiresti läbi lugeda ja püüda leida vastused esimese kahe etapi läbimisel teadvustunud küsimustele. Tekst tuleb lugeda läbi kiiresti, et ei kaoks ettekujutus tervikprobleemist, millele loodetakse alguses püstitatud küsimuste kaudu vastus leida;  

IV etapp: mõtle (reflect) – selle etapi eesmärk on loetu mõistmine ja mõtestamine, et põhjalikumalt seostada loetut olemasolevate kujutluste, mõistete ja põhimõtetega;

V etapp: arutle ja meenuta (recite) – see etapp hõlmab kordamist, põhiseisukohtade formuleerimist ja küsimuste esitamist kujunevate arusaamade paremaks kinnistamiseks;  

VI etapp: korda üle (review) – see etapp sisaldab kordamist ja segaste kohtade ülevaatamist.

Teadmiste edastamine 

Hinda enda saadud teadmiste põhjalikkust, õpetades enda sõpra (või vaimusilmas olevat auditooriumi). Kui püüad selgitada õpitud kontseptsiooni sõbrale (või vaimusilmas olevale auditooriumile), saad kiiresti teadlikuks nii sellest, mille oled omandanud kui ka sellest, kus on sul jäänud teadmistesse lüngad. Õpetamine on parim viis midagi selgeks saada!

Teadmiste kontroll ehk koosta endale ise test (McGuire, 2015)

Sa ei pea ootama, et õppejõud viiks läbi sinu teadmiste kontrolli. Kontrolli enda teadmisi ise! Kogu kokku kõik teemaga haakuvad materjalid: loengu konspektid, täiendavad lugemismaterjalid, ülesanded, mis lahendatud nii seminaris kui iseseisvalt. Selekteeri materjalidest välja oluline info ning koosta sellele tuginedes enesekontrolli küsimused. Vasta nendele enesekontrolli küsimustele ilma abi materjalideta, et selgitada, millised teadmised on omandatud ja millistes teadmistes lüngad. Kui pead testi kordama, siis tee seda selliselt, et vahetad küsimuste järjekorda - nii väldid tuupimist. Võid sellist õppimisviisi edukalt kasutada ka õpiringina, kuhu saad kutsuda kaastudengid. 

MÕTLEMISÜLESANNE

1. Ülikoolis on sageli vaja enne õppekohtumisele tulemist töötada iseseisvalt läbi materjalid. Millised strateegiad selleks valid?

2. Mida peaksid süvaõppimise toetamiseks tegema õppekohtumise eel/vältel/järgselt?