Skip navigation

Kokkuvõte

  1. Enesejuhtimine on protsess, kus õppija on võimeline ise enda tegevust parimal võimalikul viisil suunama ning püstitatud eesmärke täitma. 
  2. Enesejuhtimise õppimine on ülikooli kontekstis vajalik, sest see aitab saavutada maksimaalset akadeemilist edu minimaalse ressursikuluga.
  3. Oskuslikult omandatud enesejuhtimisoskused kanduvad üle lisaks õpingutele ka teistesse eluvaldkondadesse.
  4. Ajaplaneerimisoskus on üks olulisemaid enesejuhtimisprotsesse ning see paneb aluse üleüldisele edukusele.
  5. Püstitatud eesmärgid peavad olema konkreetsed ja selgelt mõõdetavad, vaid nii jõutakse soovitud tulemuseni.
  6. Enese tegevuse analüüsimine aitab näha  tegevustes ja probleemides võimalusi arenguks. 
  7. Metatunnetus ehk see, kuivõrd õppija on teadlik viisist, kuidas ta õpib ja õppematerjaliga töötab, aitab kaasa ennast juhtiva õppija kujunemisele ja süvaõppimisele.
  8. Tulemusele orienteeritud õppija võrdleb enda tulemusi teistega, enda arengule suunatud õppija võrdleb oma tulemusi iseenda varasemate saavutustega. 
  9. Kasutades pindmisi strateegiaid tekib sageli illusioon teadmisest. Pikaajaliste õpiväljundite ja heade akadeemiliste teadmiste saavutamine sõltub ennekõike sellest, kas tõhusaid õpistrateegiad võetakse kasutusele. 
  10. Kaks tõhusat lähenemist õppimisele on õppimise hajutamine (õppides intensiivselt pikema perioodi vältel)  ja meenutamine. Nende strateegiate rakendamine nõuab distsipliini.