Majanduslik väärtus on väärtus, mille inimene annab majanduslikule hüvele: kaubale, tootele, teenusele, lähtudes kasust, mis ta sellest saab.
Majanduslikku väärtust ei tohiks segi ajada turuväärtusega, mis on kauba või teenuse turuhind. Turuhind võib olla kõrgem või madalam kui majanduslik väärtus, mille konkreetne isik kaubale annab.

Majanduslik väärtus on subjektiivne ja seda on raske või võimatu mõõta, kuigi selle hindamiseks on mitmeid lähenemisviise.

Tootjad ja teenusepakkujad kasutavad majandusliku väärtuse hinnanguid oma toodetele-teenustele hinna määramisel, võttes arvesse materiaalseid ja immateriaalseid tegureid.

Näiteks, kui inimesel on õun, siis selle õuna majanduslik väärtus on kasulikkus, mida ta saab õuna kasutamisest. 

Õuna majanduslik väärtus ei ole õuna objektiivne kvaliteediomadus, vaid sõltub üksnes õuna hindava inimese subjektiivsest kavatsusest seoses selle õunaga. Kui inimene kavatseb õuna süüa, on majanduslik väärtus seotud naudingu ja toitumisega õuna söömisel. Õuna väärtus konkreetsel juhul sõltub sageli ka sellest, kui palju neid parajasti on (joonis 2)

Meetod, mida kasutatakse majandusliku väärtuse määramisel, on vaadata hinda, mida inimesed on valmis kauba eest maksma, st maksevalmidus. Kui inimene ostab kauba, loobudes teatud hulgast rahast, annab ta tõenäoliselt sellele kaubale kõrgema majandusliku väärtuse kui selle eest tasutud rahasumma.

Ettevõtted kasutavad majanduslikku väärtust kliendile (economic value to the customer – EVC) oma toodete või teenuste hinna määramisel, arvestades toote materiaalset ja immateriaalset väärtust. Materiaalne väärtus põhineb toote funktsionaalsusel ja immateriaalne väärtus põhineb tarbijate suhtumisel toote omamisse (investopedia.com)