Päringuintervjuu käigus tuleks välja selgitada Infovajaduse taga oleva probleemsituatsioon. Kui on teada põhjus, miks (milleks) on infot vaja osutub võimalikuks sobiva ja sobivas koguses info soovitamine.

Ühel ja samal viisil sõnastatud infopäringu taga võib olla täiesti erinev infovajadus. Ühel juhul on vaja asjast saada vaid üldettekujutust või leida mõiste definitsioon.  Teisel juhul vajatakse aga nähtuse käsitlust ja kolmandal juhul ammendavat teemakohast teaduskirjandust.

“Kas Teil leidub midagi digitaalse lõhe kohta?”  Üliõpilane, kes kirjutab oma lõputööd sellel teemal vajab palju ulatuslikumat ja teise suunitlusega materjali kui näiteks õpilane, kes kirjutab referaati samal teemal või klient, kes tahab teada, mida see sõnadepaar tähendab.  

Õpilane tuleb raamatukogusse ja küsib: “Kust ma leian “Eesti Ekspressi?”.  Tegelikult kirjutab ta referaati Eesti sõduritest Iraagis ja isa mäletas, et üks artikkel oli Eesti Ekspressis. Aga näidates õpilasele, kus asub Eesti Ekspress ei aita me teda peaaegu üldse. Küsimus “Kas Sa otsid Eesti Ekspressist mingit konkreetset artiklit?” võib edasi aidata.

 

 Järelikult tuleb püüda selgitada – miks infot vajatakse. Seda tuleb aga teha mittepealetükkivalt, taktitundeliselt, oma küsimise põhjust selgitavalt. Näiteks

“Mul on kergem Teile midagi soovitada kui ma tean, millise ülesandega seoses Te seda infot vajate…”

“Kui tean, mis eesmärgil Te infot kasutate oskan Teile paremini midagi soovitada”.

Täpsustamist vajavad nii otsitava info teema, ainestikuga seotud aspektid kui ka formaalsed kriteeriumid – mis keeles peaks materjal olema, kui pika aja jooksul ilmunud materjale klient vajab, kas materjal peaks haarama küsimuse aja- või arengulugu, kas vajatakse mingeid materjali eritüüpe nt. teemaga seotud õigusakte või nähtuse peegeldamist ilukirjanduses…

Kõigi nende aspektide selgitamine leiabki aset päringuintervjuus, mis algab infovajaja päringu ärakuulamisega ning jätkub täpsustavate küsimuste esitamisega.

Päringuintervjuus rakendatavad strateegiad on:

         *Kontakti loomine ja tähelepanelik suhtumine

         *Aktiivne kuulamine

         *Avatud ja suletud küsimuste esitamine

         *Täpsustamine ja ümbersõnastamine

         *Tunnete peegeldamine

         *Kokkuvõtte tegemine