Pedagoogilise tegevuse, uuringute, teoorialoome ja kasvatusfilosoofia kontiinum. (E-S Sarv)

Roheline – tegevusring, olemasoleva kogemuse kasutamine
Kollane – refleksiooni- ja teooria (olemasoleva teadmise) kasutamise ring
Roosa – uuringuring, uue teadmise loomine olemasolevid teooriaid parandades või uusi luues
Sinine – filosoofilise (ontoloogia, epistemoloogia, inimpilt, kasvatusparadigma) mõtestamise mõistmise ring.

Kui võtta vaatluse alla (pedagoogiline) tegevus, sellega seotud klassi- ja koolitasandi uuringud, akadeemilised teadusuuringud ja teoorialoome ning nende filosoofiline taust, võime selleski näha kontiinumit.
Argitasandil ja praktilises pedagoogitöös, näiteks, lähtutakse mingist taotlusest, mis väljendub õpetaja-kasvataja eesmärgis, tegevuses, tulemuse sedastamises ja hindamises. Selles tegevusringis toetutakse oma argiteooriatele või ka professionaalses tegevuses kasutatavatele teooriatele ( õppimis-, õpetamisteooria) või varasematele kogemustele. Kui eesmärk saavutati või juhuslik viga tegevuse kordamisel parandati – tähendab, asi õnnestus, teooria töötab (olenemata sellest, kas see on teadvustatud või mitte). Kui soovitud eesmärk jäi saavutamata või tekkis viga, mille parandamiseks kasutatava(te)st argiteooriast ei piisa, tuleb otsida abi kasvatus-õpetusteooriate varamust. Esimene refleksiooniring (kollane ) on omane nt uurivale õpetajale, kes oma tegevuse parendamiseks teadlikult reflekteerib ja analüüsib toimuvat. Kui olemasolevad teooriad pakuvad vastuseid ning kogemus nende toimivust tõendab, on võimalik oma tegevusringis (taotlus-eesmärk-tegevus) paremini toime tulla (nt täiustada õppemetoodikat, kasutada mõnd aktiivset meetodit vmt) ning täiustada oma argiteooriaid.
Kui olemasolevad teooriad praktikas ja teoreetiliste vastuste otsimisel tekkinud probleemidele vastest ei anna, tuleb probleem sõnastada uurimisprobleemina ning asuda looma uut teooriat. Seejuures kerkib kaheldamatult üles küsimus probleemile lähenemise kasvatus(teadus)likust, filosoofilisest paradigmast (maailmavaatest, inimkäsitusest, väärtustest, eetikast, teadmise saavutamise viisidest).
Viimased aspektid on ka osa argiparadigmast, argifilosoofiast, mis on igal õpetajal-kasvatajal (ka lapsevanemal) taotluste-eesmärkide-tegutsemise-otsustuste aluseks kuid suuresti teadvustamata. Uuele teadmisele, teoorialoomele suunatud tegevus nõuab ka filosoofiliste aluste teadvustamist.
Nii on tegemist argi- ja professionaalsete vaadete kontiinumiga, mis mõnel inimesel on teadvustatud vaid tegevusrigi ja argiteooriate ulatuses, teisel aga – maailma- ja inimkäsituseni. Hea vaate sellisele teadvustamise tasamele pakub Rakvere Reaalgümnaasiumi füüsikaõpetaja Kadri-Ly Trahvi magistritöö teoreetiline osa, mis näitab ka õpetaja enese maailmatunnetuslikku arengut holistliku maailma-, teadmis- ja õpetamiskäsituseni. (vt Trahv, 2006)