Page 15 - Parimad teadustööd 2013/2014

15
TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK hARIDUSTEADUSED
MINA KOOLITAJANA. AUTOETNOGRAAFILINE UURIMUS
I AS AN AduLT EduCATOR. AN AuTOETHNOGRAPHIC RESEARCH Kärt Peterson
Kvalitatiivse uurimisviisi uurimismeetodid on pidevas arengus ning postmodernismile omaselt on esile kerkimas uurimismeetodid, mida iseloomustavad uurija ning uuritava vaheliste piiride segunemine ja isegi kadumine. Autoetnograafia on üks sellistest uurimismeetoditest − enesekeskne ja oma „minale“ fokusseeritud uurimus, mis kasutab autobiograafilist andmestikku sotsiokultuurilise analüüsi alusena (Chang 2008). Autoetnograafia on võimalus uurida oma „mina“ ning oma kogemusi mingis sotsiaalses grupis ja sotsiaalses kontekstis. Andersoni (2006) kohaselt eristatakse kahte erinevat tüüpi autoetno- graafiat: emotsioone esile kutsuv ning analüütiline autoetnograafia. Autoetnograafilise uurimuse aluseks on harilikult uurija sisemine vajadus leida vastus küsimusele või lahendus probleemile, mille algupära tuleneb sotsiaalsest grupist ja sotsiaalsest kontekstist, kus uurija tegutseb.
Käesolev artikkel avab autoetnograafilise uurimuse olemust erinevaid teoreetilisi seisukohti kirjelda- des ning võtab kokku ühe autoetnograafilise uurimuse tulemused, mis püüab leida vastust küsimusele: kes olen mina koolitajana? Autoetnograafilisele uurimusele tüüpiliselt on uuringu läbi viinud artikli au- tor, uurides iseenda kogemusi koolitajana.
Sissejuhatus
Erinevalt teistest sotsiaalteaduslikest uurimismeetoditest on autoetnograafilise uurimuse keskmes uurija ise, olles samal ajal nii uurimuse subjekt ehk uurija, kes uurib, ning objekt ehk osaleja, keda uuritakse. Autoetnograafilise uurimuse protsess ei erine tavalisest kvalitatiivse uurimuse protsessist – esmalt defi- neeritakse uuritav probleem, seatakse uurimuse eesmärk, töötatakse välja uurimisküsimus(ed), kogu- takse, analüüsitakse ning tõlgendatakse andmeid ning kirjutatakse uurimuse ettekanne. Autoetnograafia puhul soovitatakse järgida tavapärast kvalitatiivse uurimuse protsessi (Chang jt 2011; Chang 2008; Wall 2006).
Autoetnograafilise uurimuse koostamisel on harilikult tõukeks uurija sisemine vajadus leida vastus küsimusele või lahendus probleemile, mille algupära tuleneb sotsiaalsest kontekstist ning sotsiaalsest grupist, kus uurija tegutseb või kuhu ta kuulub. Küsimus või probleem, millele vastust otsitakse, ei pruugi alati olla kohe sõnastatav, vaid pigem on tegu mingit tüüpi asjaoluga, mis tekitab uurijas pidevalt rahu- tust ja ebakindlust ning viitab asjaolule, et millestki jääb vajaka või midagi vajaks parandamist. Autoet- nograafilise uurimuse eesmärk on mõtestada ning analüüsida iseenda kogemust ja sotsiaalset konteksti ning nende vahekorda (Anderson 2006; Chang 2008).