Page 24 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK hARIDUSTEADUSED
Kokkuvõte
Arendusprojekti teoreetilisest taustast selgus sotsiaalsete oskuste tähtsus lapse arengus. Samuti sai välja toodud olulisus hinnata lapse oskusi mänguliselt, sest mängusituatsioonides tunneb laps end vabalt. Lei- dis ka kinnitust, et olemasolevaid materjale on vähe ning uuringus osalenud lasteaiaõpetajad ei kasuta neid. uurimistöö tulemusi arvestades valmis mäng “Reis mööda põnevaid teid. Mäng 6-7-aastaste laste sotsiaalsete oskuste hindamiseks”. Mäng ilmus 2014. aasta veebruaris Koolibri kirjastuses ning mängu tutvustamiseks korraldati mitu koolitust (19.03, 24.03 ja 27.03.2014) ja avaldati artikkel Õpetajate Lehes (4.04.2014).
Kasutatud kirjandus
Bandura, A. (1977). Social Learning Theory. Englewood Cliffs, NJ: Prentice Hall.
Bluma, S., Shearer, M., Frohman, A., Hillard, J. (1994). ASTMED: koolieelse kasvatuse programm. Eesti keelde tõlkinud ja toimetanud L. Mae. Tallinn: Soome Kehitysvammaliitto ja Eesti Sotsiaalministeerium.
Briggs, M., Hansen, A. (2012). Play-based learning in the primary school. London: SAGE Publications. Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu: TÜ Kirjastus.
Caldarella, P., Merrell, K. W. (1997). Common dimensions of social skills of children and adolescents: A taxonomy of positive behaviors. − School Psychology Review, 26(2), 264−279.
Elliott, S. N., Malecki, C. K., demaray, M. K. (2001). New directions in Social Skills Assessment and Intervention for Elementary and Middle School Students. − Exceptionality, 9 (1&2), 19−32.
Fox, J. E. (2007). Back-to-Basics: Play in Early Childhood Earlychildhood NEWS The Proffessional Resource for Teachers and Parents. , 6.04.2013.
Hansen, A., Kaufmann, R. K., Burke Walsh, K. (1997). „Hea Alguse“ lasteaedade programm. Avatud Ühiskonna Instituut.
Humphrey, N., Kalambouka, A., Wigelsworth, M., Lendrum, A., deighton, J., Wolpert, M. (2011). Measures of Social and Emotional Skills for Children and Young People: A Systematic Review. − Educational and Psychological Measurement, 71(4), 617–637.
Kees, P. (1990). Täiskasvanu ja väikelaps: nõuandeid väikelapse kasvatamiseks ja arendamiseks. Tallinn: Valgus.
Kikas, E. (1998). Joonistamise test – koolivalmiduse selgitamise vahend. − E. Kulderknup (Koost). Lapsest saab koolilaps. Tallinn: EV Haridusministeerium, 34−40.
Kirbits, K. (2014). Reis mööda põnevaid teid. Mäng 6-7-aastaste laste sotsiaalsete oskuste hindamiseks. Tallinn: Koolibri.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). − Riigi Teataja I, 23, 152. Kuusik, Ü. (2006). Rollimäng koolieelses eas. – Haridus, 1-2, 40−42.
Lillvist, A., Sandberg, A., Björck-Äkesson, E., Granlund, M. (2009). The Construct of Social Competence – How preschool teachers define social competence in young children. − International Journal of Early Childhood, 41, 51−68.
McWayne, C. M., Fantuzzo, J. W., Mcdermott, P. A. (2004). Preschool Competency in Context: An Investigation of the unique Contribution of Child Competencies to Early Academic Success. − developmental Psychology, 40 (4), 633−645.
Merrell, K. W. (2001). Assessment of Children’s Social Skills: Recent developments, Best Practices, and New directions. − Exceptionality, 9 (1&2), 3–18.
Neare, V. (1998). 5-6-aastaste laste kujuneva koolivalmiduse selgitamine intervjuu abil. − E. Kulderknup (Koost). Lapsest saab koolilaps. Tallinn: EV Haridusministeerium, 28−33.
24