Page 12 - ajakiri loov haridusmõte 100

UURIMISSpIRAAL
kui mõtlemise, olemise ja hoolimise vorm
Emeriitprofessor Helen Timperley põhisõnum on, et iga õpetaja ülesanne on arendada oma professionaalsust nii, et see toetaks parimal viisil õppimist ja võimaldaks õpilastel saavutada paremaid tulemusi. Õpetajate professionaalse arengu toetamiseks on ta välja töötanud uurimisspiraali (spiral of inquiry), mille abil saavad õpetajad analüüsida oma tööd ja õpilaste edasiminekuid.
Mis teeb teile muret õpetajate erialase arengu juures?
Esiteks õppijakesksus. Paraku keskendub enamik õpetajate professionaalsest ettevalmistusest õpetamispraktikale, mitte sellele, mida õpilastel tegelikult vaja on. Muidugi on praktikad loodudki selleks,
et panna alus muutustele, aga enamasti ei
ole õpilased esiplaanil. See on ka peamine erinevus tegevusuuringu ja uurimisspiraali vahel. Esimesel juhul tuleb sisend õpetajalt, uurimisspiraali puhul aga õpilaselt. Suurim probleem on, et ikka veel näeb suur osa õpetajatest ühe oma peamise ülesandena teadmiste edastamist, mitte õpilaste kaasamist. Nad ei näe õppimisprotsessi kui midagi, mille üle neil on kontroll, ei pane õpilaste õppimist õpetamise keskmesse.
Teiseks, õpetajate koostöö – muutus ühes klassiruumis ei muuda õppimist piisavalt. Vaja on soodustada õpetajate koostööd.
Kolmandaks, koolijuhi eestvedav roll. Kooli- juht peab tajuma oma rolli olulisust ja looma pinnase õpetajate koostöiseks arenguks. Kogu kooli hõlmavate muutuste juures on koolijuhi roll asendamatu.
Kas uurimisspiraal muudab õpetaja teadlaseks?
Õpetajad ei ole uurijad, teadlased. Seetõttu ei kutsu me uurimisspiraali uuringuks, pigem on see mõtlemise, olemise ja hoolimise vorm. Õpetaja uurimistegevus peab olema täielikult integreeritud tema töösse – aeg ja energia on piisavalt kallid. Tema ülesanne on arendada oma professionaalsust nii, et see toetaks parimal viisil õppimist ja võimaldaks saavutada paremaid tulemusi.
AUTORITEET
HELEn TIMpERLEy
Uus-Meremaa emeriitprofessor
Helen Timperley on olnud õpetaja eri kooliastmetes. Ülikoolis ei õppinud
ta siiski õpetajaks, vaid hoopis psühholoogiat. Teadlasena kohtas ta aga uurimusi, mis näitasid, et kuigi õpetajate professionaalne areng on justkui olnud suurepärane ja nad on teinud oma
töös muutusi, ei olnud samas aga näha muutusi õpilastes. Timperley mõistis,
et head uurimused uurivad pigem seda, mis muutusi kogevad õpilased, mitte ei keskendu õpetamistavadele. Sellest alates on Timperley selle teemaga tegelenud.
12
Tallinna ülikooli ajakiri / nr 13 / sügis 2019