Page 15 - ajakiri loov haridusmõte 100

oma lapse arengust huvitatud lapsevanemad, peame ka pidevalt olema kursis uusima tõenduspõhise praktikaga.
Eriti kiiresti areneb praegu õppimisteadustes neuroteaduste valdkond, mis tähendab seda, et mõistame üha paremini, kuidas aju toimib ja kuidas seda õppimise toetamisel tõhusamalt kasutada.
Pühendumus ja ausameelsus
Analüüsides professionaalsuse erinevaid käsitlusi, tõid Hollandi uurijad Simons ja Ruijters artiklis „ e Real Professional is a Learning Professional” välja tunnused, mis iseloomustavad professionaali ja professionaaliks saamist.
Esimest kaht nimetavad nad ka eeldusteks ja nendeks on:
– pühendumus, s.o lähtumine oma töös eelkõige inimeste ja ühiskonna heaolust;
– ausameelsus, s.o suutlikkus teha läbimõeldud otsuseid nii muutuva keskkonna kui ka eetilise ebakindluse tingimustes.
Seejärel nimetavad nad neli kvaliteedi aspekti, mis on omased professionaalile. Nendeks on: a) teoreetilised või erialased teadmised, mida osatakse siduda ja kasutada praktikas ning mida pidevalt uuendatakse;
b) spetsiaalsete kutseoskuste, tavade ja praktikate kogum, mis on unikaalne just sellele ametile;
c) kitsam personaalne pädevusvaldkond, mille raames toetatakse ka kaaskolleegide õppimist nii individuaalselt kui ka kollektiivselt, sh uute teadmiste omandamist praktikas;
d) kuulumine professionaalsesse kogukonda, et seista hea oma kutseala kvaliteedi, selle arendamise ja järelevalve eest.
Usaldusväärsus ei teki ise
Kui need tingimused on täidetud, saame Simonsi ja Ruijtersi sõnul lõigata ka oma töö vilju, milleks on autonoomia ja usaldusväärsus.
Autonoomia on professionaalina tehtud töö tulemus, mitte nõudmine. Sama lugu on usaldusväärsusega. Seda ei saa nõuda, see tuleb välja teenida kvaliteetse töö ja
professionaalse suhtumisega nii enda kui ka kogukonna arengusse.
Selleks et vormis püsida ehk mitte oma professionaalsust kaotada, tuleb enda arendamise ja õppimisega tegeleda pidevalt ja süsteemselt. Ehk professionaali tiitel tuleb pidevalt uuesti välja teenida igapäevase tegevuse ja õppimise kaudu.
Õpetaja professionaalset arengut mõjutab nii õpetaja enese soov õppida kui ka koolikeskkonna toetus õpetaja arengule. Võimalus ennast arendada annab suurema enesekindluse, mis mõjutab omakorda rahulolu tööga, kompetentsustunnet ning suurendab valmidust ennast veel rohkem arendada.
Üks tõhus võimalus õpetajate professionaalse arengu ja koostöise õppimise toetamisel on professionaalsete õpikogukondade loomine ja algatamine. Juhina on oluline aga aja ja tingimuste loomine koostööks, mille eesmärk on õppimise kvaliteedi parandamine. Ühine ja jagatud eesmärk loob võimaluse uute teadmiste jagamiseks ja oma praktikate ümbermõtestamiseks. Seega on koolijuhil oluline roll õpetajate professionaalse arengu toetamisel koostöist õppimist väärtustava koolikultuuri loomise kaudu.
Muutused algavad meist endist
Kuigi töökeskkonnal on oluline roll, saavad muutused alguse meist endist. Ehk tulles tagasi alguse juurde – selleks et treeningsaali jõuda
ja et treeningust ka kasu oleks, peame siiski ise tahtma saada paremasse vormi.
Küsimus pole tänapäeval enam selles, kes on professionaal, vaid pigem selles, kes on otsustanud olla professionaal. Selleks ei saada kontrolli või kohustuste kaudu. See on inimese enda teadlik valik, arusaam, et professionaalina oleme iseenda arengu, selle jälgimise ja kavandamise eest vastutajad.
Katrin Poom-Valickis, õpetajahariduse professor
Tallinna ülikooli ajakiri / nr 13 / sügis 2019 15