Page 16 - ajakiri loov haridusmõte 100

nOORELE ÕpETAjALE
Alustavate õpetajate toetamiseks on haridus- ja teadusministeeriumi toel Tallinna ja Tartu ülikoolis käivitatud kutseaasta programm.
Kas noor õpetaja komistab ja kukub? Valib hoopis siledama, aga igavama tee?
Kes toetab alustavat õpetajat? Hoiab teda muredes püsti või innustab oma tugevusi märkama, matkama ja ennast avastama?
Kas esmasest energiast jätkub?
Noor õpetaja on tööle asudes täis energiat
ja ootusi muuta koos õpilastega õppimine uudseks ja põnevaks. Kuid õige pea võtab võimust suur töökoormus: palju tunde, ettevalmistus tundideks, õpilaste tööde läbivaatamine ja tagasisidestamine, oma tegevuste kavandamine ja tulemuste analüüs, klassijuhatamine, suhtlemine lastevanematega ning ürituste korraldamine, osalemine pedagoogilistel koosolekutel ja töögruppides jms. See kõik hakkab alustavat õpetajat väsitama ja ohustab tema motivatsiooni.
24 tunnist ööpäevas kipub väheseks jääma.
Tasapisi tekib üleväsimus, tunne, et töö kasvab üle pea, et enam ei jaksa üksinda kõike ära teha. Edasi ähvardab juba läbipõlemisoht. Ühel hetkel noor õpetaja enam ei jaksa, komistab korra või kaks ja siis lahkub töölt.
Et poleks üksijäämise tunnet
Olukord, kus noored õpetajad lahkuvad ja olemasolevad on suures osas pensionieelikud või pensionärid, sunnib haridusasutustesse tööle võtma pedagoogilise ettevalmistuseta õpetajaid. Kannatajaks jäävad õpilased ja muidugi noored õpetajad, kes valivad lihtsama tee.
Selleks et (alustav) õpetaja jääks truuks valitud erialale, ei jääks algusaastatel üksi oma probleemidega, seisaks kindlalt ja oskaks
raskusi ennetada või nendega toime tulla, on asutuse juhil, kolleegidel ja pereliikmetel oluline teda märgata ning toetada.
Ülikoolides on alustavate õpetajate professionaalse arengu toetamiseks ellu kutsutud kutseaasta programm, mille põhitegevus on koolitused: algajate õpetajate tugiprogramm, kutseõpetaja kohanemisaasta ja mentorkoolitused MATK (Mentorlus – Arengut Toetav Koostöö).
Koolitused toimuvad arutelude, diskussioonide ja juhtumianalüüside vormis. Tähelepanu
all on enesekehtestamise, grupiprotsesside juhtimise, õpetaja rolli teadvustamise ning koostöö- ja eneseanalüüsi oskuste arendamine.
Nooremõpetajatel on ülikooli juures tegutsevas tugiprogrammis võimalus jagada kogemusi teiste noorte õpetajatega, otsida ühiselt lahendusi probleemidele. Kutseaasta kestel
on töökohal algajale õpetajale abiks kogenud kolleeg – mentor.
Soov olla päriselt toeks
Kutseaasta programmi tugevused on väiksed tugigrupid, mis võimaldavad luua lähedasi kontakte osalejate vahel, hästi toimiv koolitussüsteem, oma ala parimad koolitajad- praktikud, kellel on suur soov olla alustavale õpetajale päriselt toeks, et alustav õpetaja oleks õnnelik ja jaksaks olla laste jaoks olemas, et (esimesed) tööaastad kulgeksid edukalt ja valutult, pakuksid õpetajale eduelamust ja senisest rohkem rõõmu.
Sirje Ideon, kutseaasta projektijuht
16
Tallinna ülikooli ajakiri / nr 13 / sügis 2019