Page 5 - ajakiri loov haridusmõte 100

Tallinna Ülikooli õpetajaerialad* 2019
Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Alushariduse pedagoog, BA ja MA
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Eripedagoogika BA; Eripedagoog-nõustaja MA Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja Hariduse juhtimine MA
Haridusinnovatsiooni juhtimine MA Haridustehnoloogia MA Informaatikaõpetaja
Kehakultuuri õpetaja
Ootame kõiki haridusse panustama ja õpetajaks õppima – tule pane ennast proovile ja saa endale maailma kõige vingem amet, mis ka päriselt midagi muudab!
Klassiõpetaja (int BA ja MA)
Kunstiõpetaja (koos EKAga)
Kutsepedagoogika BA; Kutseõpetaja (koos TTÜga)
Matemaatikaõpetaja
Mitme aine õpetaja
Muusikaõpetaja (koos EMTAga)
Pedagoogika, BA
Psühholoogia BA; Psühholoogia MA (üld- ja koolipsühholoogia suunad) Sotsiaalpedagoogika BA; Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse MA Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja
Vene keele ja kirjanduse õpetaja
Võõrkeeleõpetaja (inglise, saksa, prantsuse)
*Õpetaja kutse omandab tudeng pärast magistriõpingute lõpetamist
õpetaja ning informaatikaõpetaja erialal. Oluliselt rohkem soovib ülikool sisseastujaid näha loomulikult matemaatika ja loodusainete õpetaja kaval. Põnev on kindlasti mitme aine õpetaja õppekava, kus on võimalik omandada teadmisi ja oskusi kuni kolme aine tarvis. Lisaks on õppevorm väga paindlik ja üliõpilasest lähtuv. Iga üliõpilasega koostatakse esimesel semestril individuaalne plaan, mis lähtub tudengi varasemast õpi- ja töökogemusest. Üliõpilased õpivad osakoormusega õppes ja nende
õpingute kestus võib olla kuni kolm aastat, kuid loomulikult saab lõpetada ka varem.
Uued tuuled õpetajakoolituses
Üheks uuenduseks on see, et nüüd
on Tallinna Ülikooli õpetajakoolituse magistriõppekavadel võimalik varasemast enam arvestada üliõpilase tausta, teadmisi, oskusi ja kogemusi ning vastavalt sellele koostada talle individuaalne plaan. Näiteks, kui on tegemist kogenud tegevõpetajaga, kes ei vaja nii palju praktikat kui õpetajakogemuseta õppija, siis saab
võtta praktika asemel rohkem eriala-, ainedidaktilisi või üldkasvatusteaduslikke
ja psühholoogiaaineid. Või vastupidi, kui tegemist on tugeva erialaste teadmistega inimesega, saab ta võtta rohkem õpetamisega seotud aineid ja teha täies mahus praktika.
Kuna suur osa õppijatest käib õppimise kõrvalt tööl, siis otsitakse paindlikke võimalusi, mistõttu on sisseastujate seas
eriti populaarne just sessioonõpe. Huvi on viimasel ajal õpetajaameti vastu kasvanud
ka nende seas, kes juba muul erialal karjääri teinud. Seetõttu tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuidas saavutada õpetajaametiks vajalik pädevus tavalisest lühema või vajaduse korral hoopis pikema ajaga ja teistmoodi.
Ülikoolis töötatakse aina enam selle nimel, et luua veel paindlikumaid võimalusi. Eesmärk on, et õpetajaks jõuaksid õppima võimalikult erineva taustaga inimesed ning sihi saavutamine ei jääks selle taha, et ei leita sobivat vormi õppimiseks.
Loodame, et huvi haridusvaldkonna vastu püsib ja kasvab järgmisel aastal veelgi.
Kerli Prass, Tallinna Ülikooli õpetajakoolituse peaspetsialist
Tallinna ülikooli ajakiri / nr 13 / sügis 2019 5