1. Milline informatsioon?

Kõigepealt on vaja täpselt määratleda, millist informatsiooni vajatakse. Näiteks:

• Kas informatsioon on seotud teatud keelega, teatud dokumendi tüübi või andmebaasidega jne.
• Kas informatsioon peab olema uus või ollakse huvitatud ka vanematest dokumentidest?
• Kas ollakse huvitatud konkreetsel ajaperioodil ilmunud dokumentidest?
• Kas tuntakse huvi konkreetse regiooni või riigi kohta ilmunud materjalide vastu?
• Kasutaja võib olla huvitatud teadusinformatsioonist, äritegevuseks vajalikust informatsioonist või hoopis populaarsetest ülevaadetest.
• Kasutaja võib soovida võimalikult ammendavat informatsiooni või üksikuid väga konkreetseid materjale. Tegelikkuses ei ole alati võimalik anda kohe täpset vastust, millist informatsiooni vajatakse. Sellisel juhul on soovitav alustada lehitsemisega.

2. Infovajadus
Mõistega infovajadus tähistatakse inimese seisundit, kus ta tajub, et ta ei tule enam toime olemasolevate teadmistega kuni uute teadmiste omandamiseni. Ta võib vajada täiendavat informatsiooni või täiesti uusi teadmisi. See võib olla seotud nii igapäevaelu toimingutega ja harrastustega kui ka töö- või õpiülesannete täitmisega. Seega on infovajadus teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes. Inimene võib seda lünka täita mälu kasutades - meelde tuletades, sõpradelt või tuttavatelt küsides, kuhugi helistades, raamatut sirvides, veebilehti analüüsides või tehes läbi süsteemse infohankimise protsessi.

Infovajaduse täpne määratlemine on äärmiselt vajalik siis kui otsingut viib läbi infovahendaja - raamatukogu- või infotöötaja. Infovajaduse seisundi analüüsimiseks peab lähtuma konkreetsest tööst, ülesandest, probleemist, millega seoses teadmiste või infopuuduse seisund on tekkinud. Seetõttu peab infovahendaja viima läbi nn otsingueelse intervjuu. Otsingueelse intervjuu olulisust on rõhutanud paljud autorid. Näiteks Quint (1991) usub, et teatmeintervjuu (reference interview) on kogu otsinguprotsessi kõige kriitilisem etapp.