Infovajadus (1)
Infovajadust võib väga mitmeti liigitada. Näiteks võib eristada;
• argielu infovajadus - argieluga seotud
• vaba aja infovajadus - vaba aja veetmise ja harrastustega seotud
• erialane infovajadus - õppimise või tööga seotud
• kodaniku infovajadus - kodanikuks olemisega seotud
Kõige üldisemalt võib erialast infovajadust vaadelda järgmiste üksteisega sageli põimuvate osadena:
1) üldine erialane infovajadus
2) eesmärgi infovajadus
3) funktsionaalne infovajadus
Üldist erialast infovajadust iseloomustab temaatika ühtsus. Iga spetsialist vajab informatsiooni kõigi oma erialasse puutuvate küsimuste kohta, et säilitada ülevaadet teadusliku mõtte arengust, selle tänapäevatasemest ja võimalikest arengusuundadest. Selline teave uueneb pidevalt koos eriala enda arenguga.
Eesmärgi infovajadus on mingi probleemi lahendamisest tingitud infovajadus. Seda iseloomustab konkreetsus ja detailsus. Spetsialist, kes lahendab konkreetset ülesannet, ei vaja mitte niivõrd üldisi seisukohti ja teoreetilisi üldistusi, kui just üht kitsast küsimust käsitlevat kirjandust.
Informatsiooni, mida suunates arvestatakse töötaja ametialast seisundit, nimetatakse funktsionaalseks infovajaduseks. Siin võib eristada informatsiooni, mis on vajalik juhtimisotsuse jaoks või tehnilise lahenduse tarbeks. Infovajadus on väga komplitseeritud nähtus, mis sõltub konkreetsest indiviidist.
|
Töö ja õppeülesannete täitmisel puututakse kokku infovajadusega, mis võib tuleneda otsitava info iseloomust või laadist: • Faktiinfovajadus - vajadus leida konkreetne fakt või andmed • Teavikuinfovajadus - vajadus kindlaks teha konkreetse raamatu, ajakirja, heliplaadi jms. asukoht (mille autor, pealkiri või nimetus on teada) • Teemainfovajadus - vajadus leida materjale (erinevaid raamatuid, artikleid, pilte jms) teatud teemal. |
Infovajadust saab väljendada ühe või mitme sõnaga ning silmas pidada samuti sünonüüme. Osa infoallikatest on indekseeritud ja indekseerimisel on kasutatud loomulikku keelt. Sellisel juhul tuleb pidada silmas kõiki võimalikke termineid, mida need indeksid võivad sisaldada, sest vastasel korral võime me soovitud dokumente mitte leida. Osa infoallikaid on indekseeritud tesaurustest võetud kontrollsõnastikke kasutades ning sellisel juhul on vajalik leida täpne termin kontrollsõnastikust, mida on kasutatud mõiste väljendamiseks. Tesauruse üks ülesanne on kõrvaldada sünonüümide või grammatiliste variantidega seotud probleemid: tesaurus valib ainult ühe termini iga mõiste jaoks.
Sirje Virkus, Tallinna Ülikool, 2010