Otsingu strateegia peab olema formuleeritud nii, et see tooks välja need dokumendid, mis sisaldavad otsitermineid ja jätaks kõrvale kõik teised dokumendid. Paljud süsteemid kasutavad Boole'i loogika operaatoreid, lubavad otsingut piirata ja sooritada ainult teatud kirje väljades, kärpida sõnu, kasutada proksimaaloperaatoreid jne. Kõik eelnev tuleb kaasata otsingustrateegiasse. Seega võib öelda, et otsingustrateegia on terviklik lähenemisviis otsingule ja otsingu sooritamiseks. Konkreetsel otsingul võib olla üks strateegia, kuid võib kasutada ka mitmeidstrateegiaid.

Eristatakse järgmisi otsingu strateegiaid:
• Kiirotsing (briefsearch strategy, fast batch strategy);
• Ploki ehitamise strateegia ehk analüütiline strateegia (Building block strategy, analytic strategy);
• Pärlotsing (pearl growing strategy);
• Edukaima fasseti strateegia (successive facets strategy);
• Lehitsemise strateegia (browsing strategy).

Infootsingu taktika on kindlaksmääratud sammud, mida sooritatakse valitud strateegialäbiviimiseks. Siia alla kuuluvad näiteks päringu kavandamine (otsivahendid, andmebaasid, operaatorid), päringu laiendamine, kitsendamine. Tampere Ülikooli infootsingu uurija professor Kalervo Järvelin võrdleb infootsingu strateegiat ja taktikat sõjategevusega, kus strateegia on üldisem tegevuskava ja taktika on konkreetsed sammud selle strateegia läbiviimiseks.

Oluline samm infootsingu protsessis on infosüsteemi sisenemine ja valitud strateegia ning taktika rakendamine. Oluline on teha prooviotsing ja hinnata saadud esialgseid dokumente, et saada ettekujutus sellest, kas valitud strateegia on õige. Relevantsete dokumentide korral jätkatakse valitud strateegiaga. Relevantsus on kriteerium, mille järgi hinnatakse infootsingu efektiivsust. Relevantsed on need dokumendid, mis vastavad infopäringule.

Developing a Search Strategy	Search smarter, Search faster