Infootsingu võib liigitada kolme ulatuslikku kategooriasse:

• olemasoleva dokumendi otsing;
• faktiotsing;
• teemaotsing.

Olemasoleva dokumendi otsingu puhul on otsingu objektiks andmed konkreetse dokumendi kohta (bibliokirje, teatud andmed bibliokirjest, annotatsioon, referaat) või dokument ise või tema koopia. Iseloomulik on näiteks see kui otsitakse täiendavaid andmeid konkreetse dokumendi kohta (ilmumisaastat, autorit või kirjastajat) raamatukogu raalkataloogist või bibliograafilisest andmebaasist.

Faktiotsingu puhul on otsingu objektiks konkreetsed andmed, faktid, mis on pärit dokumentidest (seadmete tehnilised näitajad, materjalide ja seadmete omadused jne.). Näiteks, mis on Türgi pealinn, mis aastal sündis kirjanik Charles Dickens, millised on peamised poliitilised parteid Ühendkuningriigis. Nii olemasoleva dokumendi otsingu puhul kui faktiotsingu puhul on sarnaseks jooneks, et kui vajaminevad andmed on
leitud, loetakse otsing lõpetatuks.

Teemaotsingu puhul otsitakse vastaval teemal ilmunud dokumente. Teemaotsingu lõpetamine on väga küsitav. Kõigepealt kasutaja ei tea kui palju dokumente selles valdkonnas otsingu tulemusel võib üldse leida või kas kõik relevantsed dokumendid üldse leiti. Kõige rohkem sooritatakse just teemaotsinguid ja nende läbiviimine nõuab suuremaid otsinguoskusi kui kaks eelmist otsingu tüüpi. Peamine erinevus puudutab siiski otsingu objekti sisulist külge, ühel juhul otsitakse dokumenti või andmeid dokumendist, teisel juhul fakte, mis sisalduvad dokumendis ja kolmandal juhul
dokumente või andmeid dokumentidest teatud teemal.