4. Referaatide tüpoloogia

1949. aastal Pariisis toimunud Rahvusvahelisel teadusliku refereerimise konverentsil lepiti referaatide otstarbemäärangu ja algteksti sisu avamise iseärasuste alusel rahvusvaheliselt kokku põhilistes referaaditüüpides, mida tunnustatakse ka kaasajal.

Need on :
  • indikatiivreferaat;
  • informatiivreferaat ja
  • kriitiline referaat

Indikatiivreferaat, mida nimetatakse ka osutavaks või kirjeldavaks referaadiks, osutab algdokumendi sisu põhiaspektidele. Selle eesmärgiks on informeerida kasutajat algdokumendi ainestikust ja anda võimalus otsustada, kas algdokument (nt teadusartikkel) pakub huvi, kas sellega peab lähemalt tutvuma.

Indikatiivreferaat on tavaliselt kirjutatud passiivses vormis (autor käsitleb…, artiklis antakse ülevaate… autor analüüsib… või …artiklis käsitletakse…, …tuuakse andmed…).

Reeglina indikatiivreferaadi teksti ei liigendata ja võrreldes informatiivreferaadiga on see tunduvalt lühem, üldistatum ja kompaktsem.


Informatiivreferaat on algdokumendi sisu kokkuvõtlik esitus, mis sisaldab algdokumendi põhilist faktograafilist informatsiooni. On indikatiivreferaadist mahukam. Võib olla koostatud nominatiivses vormis. Referaadi koostaja asetub algallika autori rolli.

Informatiivreferaadis kontsentreeritakse algdokumendi sisu võimalikult täielikult. See saavutatakse informatsiooni sügava semantilise analüüsi ja sünteesi abil. Tuuakse ära nii palju kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet algdokumendi sisust kui referaadi maht võimaldab. Sisaldab statistilisi andmeid, olulisi tabeleid.


Kriitilises referaadis – antakse hinnang algdokumendile, esitatakse koostajapoolseid arvamusi ja kommentaare. Kaasaja teadusinformatsiooni süsteemis on see referaaditüüp oma tähtsuse kaotanud.

Olulisemateks faktoriteks, mille alusel valitakse referaadi tüüp (informatiiv- või indikatiivreferaat) on referaadi otstarbemäärang, informatsiooni iseloom ja selle esitusviis.

Arvestades, et nii informatiiv- kui indikatiivreferaadil on oma tugevad küljed ja oma puudused, saab heaks referaadiks pidada sellist, mis koondab endasse mõlema ülalnimetatud referaaditüübi positiivsed omadused. Praktikas on taolised indikatiiv-informatiivreferaadid üsna laialt levinud. Igal juhul on igale informatiivreferaadile omased ka teatud indikatiivreferaadi jooned, näiteks refereeritava allika laadi märkimine (artikkel, raamat väitekiri, teadustöö aruanne). Indikatiivsete tunnuste hulka võib arvata ka kõik üldistava iseloomuga sõnad ja sõnaühendid.

Nii indikatiiv- kui informatiivreferaat võib olla koostatud ajakirja või andmebaasi toimetuse poolt etteantud struktuuri alusel, mis lihtsustab teadustekstide kindlate sisuelementide leidmist.

Näiteks andmebaasi EMERALD toimetus on välja töötanud järgmise referaadi struktuuri


  • purpose (eesmärk)
  • design/methodology/approach (uuringu disain, metodoloogia, käsitlusviis)
  • findings (tulemused)
  • research limitations/implications (uurimuse piirangud, mõjutatus)
  • practical implications (praktilised järeldused)
  • originality/value (originaalsus, väärtus)
  • keywords (märksõnad)
  • paper type (publikatsiooni tüüp)


Referaate tüpiseeritakse ka muude tunnuste alusel:

Referaate võib eristada nt koostaja järgi – eristatakse inimese poolt koostatavaid ja arvutiprogrammide poolt koostatavaid referaate.

Referaatide koostajateks võivad olla kas teaduspublikatsioonide autorid ise või infospetsialistid. Nii eristataksegi autorireferaate ja referendireferaate.