Värvitaju teooria

3.2. Värvitaju arendatavus

Uuringud näitavad värvitoonide diferentseerimisvõime tsentraalsete mehhanismide arendatavust. Värvieristusvõime arendatavuse kindlakstegemiseks hakati katseid läbi viima XIX sajandi lõpuaastatel. Ühes esimeses uuringus värvitaju arendatavuse võimalikkuse kohta olid vaatlusalusteks 1100 6 kuni 17 aasta vanust last, kes vastavalt eluea pikkusele olid rohkem või vähem kokku puutunud ka värvidega enda ümber. Uuringu tulemused näitasid, et kümne erineva punase tooni eristamine oli 17-aastastel noortel 6-aastastest lastest parem 2,5 korda (Gilbet, 1894). Eelnevas uuringus kasutatud metoodikast erineva metoodikaga sama eesmärgiline uuring näitas, et 14-aastased noorukid ületavad kahekordselt 5-aastaste laste värvieristusvõimet (Jones, 1911). Munsell`i värviatlast kasutades viidi läbi uuring, kus vaatlusaluste vanus oli diapasoonis 5-85 aastat. Tulemused näitasid, et värvieristusvõime areneb välja 25-30 eluaastaks, säilitab sama taseme 60-nda eluaastani ja hakkab siis langema (Smith, 1943).

Hilisemates värvitaju uuringutes hakati tähelepanu pöörama sellele, kuidas seletada kaasasündinud värvieristusvõime kujunemist vanuse suurenedes. Põhjused leiti olevat värvieristusvõime tsentraalsetes mehhanismides. Üks esimestest tsentraalsete mehhanismide osalust näitavatest eksperimentidest värvieristusvõimes viidi läbi järgmiselt. Vaatlusaluste värvieristusvõimet hinnati ühel juhul vahetult pärast värvide demonstratsiooni ja teisel juhul teatud aeg hiljem. Vaatlusalusteks olid erinevates vanustes lapsed. Tulemustes selgus, et vanemad lapsed näitavad palju kõrgemaid tulemusi noorematega võrreldes värvieristusvõimes siis, kui seda oli vaja teha teatud ajaintervalli tagant. Sensoorses funktsioonis ehk värvieristusvõimes ilma ajalise intervallita olulisi erinevusi ei täheldatud (Bardin, 1959).

Eeltoodud uuringud annavadki võimaluse teha järeldused, et sensoorne mehhanism värvusnägemiseks on kaasasündinud, kuid tsentraalsed mehhanismid, kus toimub järjest diferentseeritumate jälgede loomine, säilitamine ja kasutamine on individuaalne ja arendatav.

« Eelmine | Järgmine »