Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800

Viimasel kolmekümnel aastal on varauusaeg (16.–18. sajand) ennast Eesti ajaloo periodiseeringus ja historiograafias omaette etapina jõuliselt kehtestanud. Seda on käsitatud ajastuna, mil hakkasid toimuma muutused, ümberkorraldused ja uuendused, millega pandi alus trükikultuurile, konfessionaliseerumisele, modernseeruvale riigile ning lõpuks ka tänapäevasele ühiskonnale ja majandusele. Kogumik aitab mõista varauusaja arengujooni Eesti- ja Liivimaal perioodil 1520–1800 ning peegeldab varauusaja uurimise hetkeseisu Eestis. Raamatu kaante vahel saab sõna 32 varauusaja uurijat, kes tulevad välja oma kõige värskemate uurimistulemustega. Kogumik on jagatud temaatiliselt üheksasse ossa: võim, õigus, kirik, talupoegade olukord, kommunikatsioon, eluolu, Tartu ülikool, kirjandus ja kunst. Samuti püütakse leida vastust küsimusele, kuidas tuleks Eestis varauusaja perioodi määratleda ja dateerida, nii et see oleks kooskõlas uuemate uurimustega. Kogumiku olulisim järeldus on, et Eesti ajaloos on orduaeg, Rootsi ja Vene aeg palju järjepidevamalt omavahel seotud, kui seda on näidanud senine periodiseering. Varauusaeg oli üleminekuperiood, kus Eesti- ja Liivimaal püüti kohaneda ja käia ühte sammu Läänemere ruumi peamiste poliitiliste, ühiskondlike, religioossete ja kultuuriliste arengusuundadega.