Koolitee. Novaatorlik õpetaja Läti- ja Venemaal

Johannes Käis sündis Võrumaal Rosma koolmeistri Peeter Käisi peres 26. detsembril 1885.
Rosmal möödus tema lapsepõlv ja algasid õpingud.




Johannes Käisi ema ja isaRosma koolimaja

Klassituba oli minule teiseks elutoaks... Hakkasin „vabatahtlikuna” teiste koolilaste keskel istuma ja nendega koos õppima nii noorena, et ei mäletagi õppimise algust.

J. Käisi autobiograafiast

1896 kolis pere Tromsile, kuhu puuduliku vene keele oskuse tõttu koolmeistri ametist vallandatud Peeter Käis ostis väikese talukoha.
1897–1899 õppis Johannes Põlva kihelkonnakoolis ja 1900–1903 Võru linnakoolis.
Kui Põlva kihelkonnakooli iseloomustas ta hiljem tuima tuupimiskoolina, siis Võru linnakoolis leidus oma ainet ja metoodikat hästi tundvaid õppejõude, kes püüdsid õpilasi ka iseseisvale tööle ergutada.

Võru linnakool

Soovides saada linnakooli õpetajaks, astus Käis 1903 Peterburi Õpetajate Instituuti. Kuna aga „muulasena” jäeti ta ilma õppestipendiumist, tuli ainelistel põhjustel instituudist lahkuda.
Käis siirdus Pihkvasse, sooritas sealse gümnaasiumi juures kreiskooliõpetaja kutseeksami ja sai õpetajana tööd Limbaži (Lemsalu) linnakoolis. Töö kõrvalt jätkas iseseisvalt õppimist ning lõpetas Peterburi Õpetajate Instituudi 1904 sügisel eksternina.

Limbaži linnakool Valmiera linnakool

1906–1911 oli Käis õpetajaks Valmiera linnakoolis, õpetades samal ajal loodusteadusi kohalikus tütarlastegümnaasiumis, kus alustas õpilastele õppeekskursioonide korraldamist, mille käigus koguti taimi herbaariumiteks ja toimetati fenoloogilisi vaatlusi.

Käisi õpilaste tööd äratasid suurt tähelepanu 1911 Riias toimunud koolinäitusel, mille tulemusel ta viidi üle Riia Peeter-Pauli linnakooli ning 1912 sai Käisist Riia Aleksandri Gümnaasiumi loodusõpetuse õpetaja, kuigi tal puudus tollal nii kõrgem haridus kui gümnaasiumiõpetaja kutse.

Johannes Käis 1906. aastal

Riia Aleksandri Gümnaasium




Riia Aleksandri Gümnaasiumi õpetajad 1913, Käis tagareas paremalt neljas



Aleksandri gümnaasiumis jätkas ta õppekäikude korraldamist Riia lähiümbruses, Ogres, Siguldas jm, kus tutvuti erinevate pinnavormide ja taimekooslustega ning teostati loodusvaatlusi - vahetut kokkupuudet elava loodusega pidas Käis loodusõpetuses kõige olulisemaks. Nende õppekäikude-ekskursioonide kirjeldused avaldati trükisena Riias 1914.

Käisi esimene trükis

Uudse võttena hakkas Käis tundide näitlikustamiseks kasutama (populaar)teaduslikke filme: Käisi sisustatud loodusõpetuse kabinetis oli lisaks laboratoorseteks töödeks vajalikele õppevahenditele ka kinoaparaat ja allalastav ekraan filmide demonstreeerimiseks. Katsete egemise ajaks sai samas klassis töölauad kahekaupa kokku lükata ja moodustada õpilastest 6–8-liikmelised töörühmad.

Õpetajatöö kõrval õppis Käis vabakuulajana Riia Polütehnikumi keemiaosakonnas ning oli alates 1914 Riia Pedagoogilise Muuseumi sektsiooni juhatajaks. Riia Pedagoogilise Ühingu tellimusel koostas ta algkoolidele uued loodusõpetuse õppekavad, mis 1914 trükis avaldati.

1915–1917 oli Riia Aleksandri Gümnaasium evakueeritud Võrru. 1916 suvel korraldati Võrus algkooliõpetajatele kursused, kus Käis juhatas loodusõpetuse ala, esines loengutega, viis läbi ekskursioone ja praktilisi õppusi. 1916–1917 õppis Käis eksternina Petrogradi ülikoolis ja sai 1918 lõpudiplomi loodusteaduste alal.

Ekskursioonijuhtide kursusused Võrus 1916

Rinde lähenedes evakueerus Käis koos gümnaasiumiga Saranskisse, kuid siirdus peagi Vologdasse ja töötas 1917 novembrist kuni 1919 novembrini sealses õpetajate instituudis geograafia- ja loodusõpetuse õppejõuna ning direktorina, seejärel kuni 1920 septembrini Pihkvas Rahvahariduse Instituudis lektorina ja kubermangu haridusosakonna instruktorina.

1920 oktoobris naasis Käis Eestisse ja asus novembris riigikoolinõunikuna tööle Haridusministeeriumis.

Vologda Õpetajate Instituut




Vologda Õpetajate Instituudile saadetud kohataotlus oktoobris 1917