Teooriaõppetunni struktuur
Milline võib olla teooriaõppetunni struktuur?
Tunni tüübist sõltuvalt on tunnil teatud struktuur,
mis määrab kogu tunni käigu, tema jagunemise üksikuteks komponentideks ning
nende ajalise kestuse (Kõverjalg 1989: 123).
Iga teooriatunni peamisteks struktuurikomponentideks on (Kõverjalg 1989: 123):
- Varem omandatud teadmiste ja tegevusvõtete aktualiseerimine;
- Uute teadmiste ja tegevusvõtete kujundamine;
- Oskuste ja vilumuste kujundamine ja praktiline kasutamine.
Seega võime tunni etappe esitada järgmise tabeli kujul (Kõverjalg 1989: 123; Tarraste 1998):
| Tunni etapid |
Etappide sisu |
| I Õppijate eelnevate teadmiste ja oskuste aktualiseerimine |
Küsitlemine ja vestlus eelnevate teadmiste meeldetuletamiseks ja tunni jaoks vajalikuks tegemiseks; tuletatakse meelde varemõpitu, millel baseerub uus teema Huvi äratamine uue materjali vastu Harjutamine oskuste värskendamiseks ning teadmiste ja oskuste kohandamiseks uue õppematerjali tarvis |
| II Uute teadmiste ja tegevusvõtete omandamine |
Uute mõistete, nendevaheliste seoste ja tegevusvõtete selgitamine Uute tegevusvõtete demonstreerimine Tunnetusülesannete (õpiprobleemide lahendamine) |
| III Vaimsete oskuste ja vilumuste kujundamine |
Harjutamine teadmiste rakendamiseks vajalike oskuste ja vilumuste kujundamiseks Koduülesanded |
Teooriaõppetund/Meidi Sirk