Tunni tüübid ja liigid

Õppijate tunnetuse arendamist arvestades võib õppetunde liigitada probleemita ja probleemseteks tundideks (Kõverjalg 1995: 21-22):

Probleemita tunnis selgitab õpetaja õppijatele küll õppematerjali, kuid ei loo probleemsituatsiooni, ei juhi õppijaid ka stiihiliselt tekkinud probleemide lahendamisele. Uusi teadmisi omandavad õppijad sel puhul reproduktiivselt.

Probleemseks peetakse sellist õppetundi, kus õpetaja ettekavatsetult loob probleemsituatsioone ning suunab õppijate tegevuse õppeprobleemide iseseisvale sõnastamisele ja lahendamisele või sõnastab ja lahendab ise probleeme, juhtides õppijate tähelepanu mõtte liikumise loogikale probleemide lahendamisel

Eristatakse järgmisi tunni tüüpe ja liike, mis on esitatud alljärgnevas tabelis (Kõverjalg 1989: 123; Tarraste 1998).

Tunni tüübid	Tunni liigid
...määratakse ära didaktilise põhieesmärgi alusel	... määratakse ära õpetaja ja õpilase domineeriva tegevuse alusel
I Uue materjali omandamise tund	Loengutund Vestlustund Kinotund Iseseisvatöö tund Segatund (eelnevate kombinatsioon)
II Teadmiste, oskuste ja vilumuste täiustamise tund	Harjutustund Laboritund Praktilised tööd Ekskursioonid Seminaritund
III Teadmiste üldistamise ja süstematiseerimise tund	Kõik liigid
IV Kombineeritud tund	Kõik liigid
V Kontrolltund	Suulise küsitluse tund (üleklassitöö, üksitöö, rühmatöö) Kirjaliku küsitluse tund (üleklassitöö, üksitöö, rühmatöö) Arvestustund Praktiline arvestustund (labor) Kontrolltöö tund Segatund (esimese kolme kombinatsioon)

Teooriatunnid on peamiselt kombineeritud kuna õppetund täidab tavaliselt korraga mitut didaktilist ülesannet.

Teooriaõppetund/Meidi Sirk