Lk. 2

Vannevar Bush

 

Tuntud infoteadlane Tefko Saracevic arvab, et infoteaduse arengus on oluline rajatähis Vannevar Bushi (1890-1974) artikli „As We May Think" (1945) ilmumine ja infoteaduse arengut peaks vaatlema alates 1945.aastast.

Bush juhtis tähelepanu infouputusele ning soovitas sellega toimetulekuks arvuti ja infotehnoloogia kasutamist. Ta pakkus välja idee masinast nimega Memex, mis põhines nn ideede seostel. Sellise masina loomine kahjuks siiski ei realiseerunud. Sellegipoolest üritasid paljud teadlased mitmetes valdkondades Bushi ideed edasi arendada.

Idee leidis toetamist ka riiklikul tasandil Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis ja teiste riikides. Valitused toetasid teadusuuringuid infoprobleemide uurimiseks ja lahenduste leidmiseks. Loogika oli järgmine: kuna teadus ja tehnika on ühiskonna jaoks strateegiliselt olulised valdkonnad, siis jõupingutused selle arendamise toetamiseks, eriti infotegevus, on samuti olulised ja vajavad rahastamist.

Bush võttis samuti osa Aneerika Teadusfondi (American Science Foundation) rajamisest 1950.aastal, mis samuti toetas teadusuuringuid infoteaduse vallas. Seega infoteaduse evolutsioon Ameerika Ühendriikides toimus suures osas tänu valitsuse toetusele. Vannevar Bushi oluline roll seisnes selles, et ta aitas tähelepanu juhtida infoprobleemidele ja sellega infoteaduse arengule oluliselt kaasa aidata (Saracevic, 2009).

Soome uurija Tuula H. Laaksovirta (1986) eristab infoteaduses kahte arengurada:

  • Distsipliin, mida tunti termini "Informatique" all sai alguse Prantsusmaal 1960ndate aastate algul ja see valdkond oli eelkõige seotud infotöötluse tehniliste vahendite väljatöötamise ja rakendamisega. Lääne Euroopas arenes see valdkond edasi arvutiteaduse (computer science) suunas ja oli seotud arvutite ehituse ja infotöötluse üldteooriaga, eelkõige Saksamaal ja Prantsusmaal.
  • Samal ajal arenes Nõukogude Liidus teoreetiline distsipliin, mis tegeles teadusinfo struktuuri ja omaduste ning teadusliku infotöö seaduspärasustega. Selle valdkonna tunnustatud teadlasteks olid Mihhailov, Giljarevski ja Tsernõi (1967). USA ja anglosaksi riikides kandis see valdkond nimetust infoteadus (information science), Saksamaal (information wissenschaft).

Sarecevic (2009) märgib teise arenguraja kontekstis ka Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia Üleliidulise Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituudi (VINITI) rolli, mis loodi 1952.aastal. VINITI tegeles ulatuslikult ülemaailmse teadus- ja tehnikainformatsiooni kogumise ja bibliograafilise kirjeldamisega. Analüüsiti ja sünteesiti informatsiooni 130st riigist ja 66 keeles. VINITIs töötas tuhandeid teadlasi ja insenere. Seega teadvustati laialdaselt infoprobleemi ja püüti sellele lahendusi leida.

Licensed under the Creative Commons Attribution Non-commercial No Derivatives 3.0 License

Sirje Virkus, Tallinna Ülikool, 2009