Loovainete lõimitud õpetamise ja õppimise mudel

 

Mudel põhineb neljal lõimingutsentril: rütm, kompositsioon, narratiiv ja kontseptsioon, mida on võimalik leida igast loovvaldkonnast ja mis on avatud vastavalt kunsti, muusika, tantsu ja filmi ainespetsiifikale. Mudel toetab interdistsiplinaarset loomet ning on õppimist inspireeriv tööriistakogum.

Koos mudeliga on lahti kirjutatud iga valdkonna (kunst, muusika, tants, film) peamised eesmärgid ning põhimõtted, kuidas arvestada nüüdisaegsest õpikäsitlust, loovuse ja motivatsiooni toetamise ning lõimimist. Sõnastamisel on arvesse võetud võimalust, et juhiseid on loevad ka õpilased.

Õppematerjal on koostatud Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse projekti "Haridusuuenduse kompetentsikeskuse arendamine Tallinna Ülikoolis "alategevuse" “Loovainete lõimitud õppimine ja õpetamine“ raames Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis.

Õppematerjali koostajad: Jane Remm, MA; Krista Aren, MA; Sille Kapper-Tiisler, PhD; Marit Mõistlik-Tamm, PhD; Gerhard Lock, MA; Vaike Kiik-Salupere, PhD; Tiina Selke, PhD; Veiko Vaatmann, MA; Toomas Sääs, BA; Grete Arro, PhD; Katrin Aava, PhD.
Kujundaja: Anastassia Tšepaikina

Loovainete põhimõtted

Loovainete lõimimist teeb lihtsamaks, kui tead, millised on nende põhimõtted ja eripärad. Loe visuaalkunstide, muusika, tantsu ja filmi kohta ning uuri, milliseid ühisosi Sa leiad. Mõtle, milliseid põhimõtted sobivad ka teistele loovainetele.

Põhimõtteid loovainete lõimitud õppimiseks

Kunst

  • Suur osa nüüdiskunsti tugineb autori kontseptsioonil.
  • Realistlik kujutamisoskus ei ole nüüdiskunstis kõige olulisem.
  • Kasuta oma idee mõjusamaks väljendamiseks mõnda kunstilist kujundit: võrdlust, liialdust, väljajätmist, teise konteksti asetamist vms.
  • Nüüdiskunstis piisab väikesest sekkumisest või nihestusest, tähenduse loomine võib olla kiire ja spontaanne.
  • Visuaalses kunstis kasutatavad kompositsiooni algelemendid on: punkt, joon, pind, värv, vorm, ruum, tekstuur.
  • Kasuta mõju saavutamiseks kompositsiooniprintsiipe: kontrast, tasakaal, dünaamika, proportsioon, rütm, fookus.
  • Kunsti vaatajal on oluline roll kunsti loomisel.
     

Muusika

  • Kuulamise oskus on muusikas väga oluline.
  • Muusika baaselemendid on: helid, rütm, harmoonia (helide kooskõla), dünaamika (helitugevus), vorm, faktuur, ruumi akustika, tämber-koloriit.
  • Püüa tajuda muusika baaselementide analoogiaid teistes loovainetes: nt vaikus–valjusus värvides, väiksus–suurus kujundites, liikumise dünaamika teistes kunstides.
  • Taju ja loo atmosfääri, emotsiooni ja meeleolu.
  • Kõik helid on liikumine ja liikumine loob heli.
  • Märka, millist infot heli kannab, nt kas see on rahustav, ergutav või rõõmus.
  • Kasuta nii traditsioonilisi pille kui ja leitud helitekitajaid ja digitaalseid vahendeid.
  • Arvesta laiemaid seoseid: kordus, sarnasus, erinevus, kontrast, seostamatus.
  • Julge eksperimenteerida ja improviseerida!
     

Tants

  • Tants on loov, loominguline, mõtestatud liikumine, kus tantsija keha erinevatel viisidel kasutab jõudu, ruumi ja aega mingi idee, tunde vm väljendamiseks.
  • Tants on alati kommunikatsioon – suhtlemine kas vaatajaga, tantsijate vahel, tantsijal iseenda või ümbritseva kultuurikontekstiga.
  • Tantsu abil saad end väljendada ilma sõnadeta.
  • Tantsukunst lõimib alati teisi kunstiliike – näiteks tantsu vaadates näeme ka visuaali ning tavaliselt kuuleme ka mingit heli.
  • Protsess on mõnikord olulisem kui tulemus, ent tulemuse vormistamine ja esitamine on vajalik tagasiside saamiseks (dialoogi tekkimiseks).
  • Iga keha võib tantsida.Iga liikumine võib olla tants.
     

Film

  • Dramaatilised lood annavad vaatajale tegelase kaudu kogemuse. Nii õpib vaataja ilma, et ta tajuks seda õpetamisena.
  • Film luuakse läbi erinevate valdkondade koostöö – tähtis on nii see, mida tehakse kaameraga, kui ka see, mis toimub kaamera ees. Tähtis on see, mis toimub helis ja see, mis pildis.
  • Põhjalik planeerimine enne võtteid aitab võtetel üllatusi ja probleeme vältida.
  • Teadmine, kuidas kaadreid lõpuks kokku monteeritakse, aitab neid planeerida.
  • Vaata oma lemmikfilme ja -lugusid. Näiteks sobivad dramaturgia õppimiseks superkangelaste koomiksitel põhinevad filmid.
  • Uuri seda, millised filmid mil moel meie tunnetega manipuleerivad (näitab, et igal filmil on eesmärk) ja seda, kuidas läbi kunstikeele kommunikeeritakse loo alternatiivseid tõlgendusvõimalusi (näitab, et film on läbikomponeeritud kunstiteos).