Põhimõtteid loovainete lõimitud õppimiseks

Loe, kuidas toimub tõhus õppimine ning uuri, kuidas arendada ja hoida loovust, motivatsiooni ja koostööd.

Õppimine

  • Õppimise eelduseks on omavahelised suhted ja üksteist toetav keskkond. Märka suhteid ja emotsioone enda ümber!
  • Õppimine toimub keskendudes, jäta kõrvale segavad mõtted, asjad ja nutiseadmed.
  • Tähelepanu suunamine ja hoidmine ei pruugi olla kerge, kuid igaüks saab samm-sammult õppida oma tähelepanu paremini juhtima. Keskendu ühele asjale korraga ja ära kiirusta.
  • Keskendumiseks peavad olema kaetud ka baasvajadused: jälgi, et Sul oleks kõht täis, et Sa oleksid puhanud ja Sul oleks mõnus olla.
  • Õppimisel osalev töömälu töötleb parasjagu tähelepanu all hoitavat infot. Töömälu on Sinu loovuse kõige olulisem osa – mida rohkem teadmisi suudad korraga aktiveerida, seda enam võid leida uudseid seoseid. Kuna töömälu mahutab korraga vähe infot, on vajalik, et Sul oleks palju infot ka pikaajalises mälus - seega on loovuseks olulised ka varasemad teadmised.
  • Pikaajalisse mällu salvestub info tõhusalt vaid juhul, kui see seostub juba mälus olevate teadmistega. Seega on uute asjade õppimisel väga oluline mõelda õpitust paljudes seostes ning selle üle arutleda! Õppimine, kus vaid üks räägib ja teised kuulavad, ei aita luua pikaajalisi teadmisi ja oskusi. Arutledes ja teemat laiendades, täpsustades ja üldistades aktiveerid eelteadmised, sest nii tood need pikaajalisest mälust töömällu ja lood seoseid.
  • Eesmärgista õppimist. See, kes seab eesmärke ja nende poole liigub, saavutab rohkem ja tunneb suuremat heaolu.
  • Õppida aitab, kui oma õppimisest mõtled. Pea sisekõnet, ütle endale, mida Sa õppides teed ja miks. Õppimist võid reflekteerida kas üksi, koos kaaslasega või teiste grupi liikmetega.
  • Vigade märkamine ja analüüsimine on õppimise alus, seega on vead õppimisele erakordselt kasulikud. Tõhus õppimine tundub peaaegu alati pingutust nõudev ja keeruline, aga samal ajal on see põnev ja tore.
  • Loovainete õppimisel on suur osa praktilisel kogemusel. Ole järjekindel – igaüks alustab erinevalt positsioonilt ja liigub erineva kiirusega. Mida rohkem Sa loomeprotsessis osaled, seda vilunumaks muutud. Oskus kinnistub teadlikult harjutades. On oluline mõelda, mida, kuidas ja miks Sa teed.
  • Õpi klassikaaslastelt ja koos klassikaaslastega! Koos tegutsedes õpite mõistma üksteise loovust ja hindama isiksuste erilisust. Teadvusta enda tugevusi. Keskendu tugevustele, mitte nõrkustele ja puudujääkidele. Inimene, kes on teadlik enda tugevustest, julgeb seada kõrgemaid eesmärke ja nende poole liikuda. Võimesta ka teisi grupi liikmeid – näita ja räägi neile, milles nad head on.
  • Sel moel toetad ka grupi kui terviku loovust. Oma puudujääke on aga võimalik arendada – mistahes puuduv pädevus on õpitav.
     

Loovus

  • Püüa märgata ja teadvustada hetki, mil avastad midagi uut ja enda jaoks põnevat või teed midagi uudsel või erilisel moel. See aitab Sul õppida!
  • Märka, teadvusta ja naudi loova voo seisundit, mil oled keskendunud, aeg kaob ja loovtöö edeneb.
  • Julge eksida! Märka ja kasuta esinevaid vigu selleks, et genereerida midagi uut või leida ootamatuid edasi viivaid lahendusi. Vigade tegemine, ebakindlus ja kõhklused on loomulik osa loomeprotsessist. Neist üle saamiseks tegele oma loovtööga aktiivselt ja püsivalt.
  • Loovuse avaldumiseks on tarvilik nii töömälus toimuv seoste loomine kui ka pikaajalises mälus olevad teadmised-kogemused. Selleks, et olla loov, on kasulik palju teada ja kogeda.
  • Lahenda loovmõtlemise ja probleemülesandeid. Uuri loomeprotsessi eri faaside kohta. Nende mõistmine võib aidata enda loomeprotsessi teadvustada ja tõhusamaks muuta.
  • Fantaseeri ja kasuta oma kujutlusvõimet.
  • Uuri erinevaid lahendusi ja võimalusi. Enne kui otsustad, mõtle alternatiividele.
  • Väldi loovustõkkeid: võistlemist, võrdlemist ja tasu peale mõtlemist.
  • Kui märkad, et oled oma ideede või lahendustega tupikus, katkesta mõneks ajaks tegevus ja tee midagi muud. Naase puhanuna ja märka muutust, mis vaheldusest tekib!
     

Motivatsioon

  • Motivatsiooni hoidmiseks on oluline, et Sul oleks enam-vähem kogu aeg olemas need kolm tunnet (neid nimetatakse psühholoogilisteks baasvajadusteks):
  1. Autonoomia: See, mida õpin, on mulle väärtuslik ja vajalik ning ma saan teha oma huvidest lähtuvaid valikuid;
  2. Kompetentsus: Ma saan asjadega hakkama ning ma tean, mida minult oodatakse ning kuidas sinna jõuda;
  3. Seotus: Kaaslased mu ümber hoolivad minust ja meil on hea koos olla.
  • Kui need kolm vajadust on toetatud, on tõenäoline, et tekib enda poolt mõtestatud ja juhitud huvi ning tegutsemistahe (autonoomne motivatsioon). Püüa leida enda isiklik huvi või vajadus, keskendu ja mõtesta õppimist. On loomulik, et kõik, mida pead õppima, ei tundu kohe vajalik või huvitav – selle mõistmisele aitab kaasa arutelu õpetaja ja kaaslastega. Samuti on tavaline, et uute asjade katsetamine tekitab kõhedust. Õppimise eesmärk ei ole kõike kohe täiuslikult teha, vaid edeneda samm-sammult ja saada teada midagi uut ja põnevat. Ka negatiivsed tunded on õppimise juures normaalsed!
  • Seotusetunde suurendamiseks huvitu kaaslastest ning toeta neid, tee koostööd, too välja ka oma huvid ja vaatenurk. Aita kaaslastel tunda, et nad on olulised ning märka, kui keegi hakkab eemale jääma või huvi kaotama, ning püüa talle märku anda, et ta on grupile oluline.
  • Kompetentsustunde suurendamiseks proovi võtta ülesandeid, mis ei ole liiga lihtsad ega liiga rasked – tea, et väikese pingutuse järel tekkiv mõnus hakkamasaamise tunne on õppimise vundament ning aitab ehitada teema vastu sügavamat huvi. Kui Sa ei saa aru, mida Sinult oodatakse või kuidas midagi teha, küsi abi. Tea, et me kõik mõtleme ja leiame lahendusi erineva kiirusega. Kui teed vea, ära heitu, vaid ole uudishimulik – millest viga tuli ja mida teha teisiti?
  • Autonoomiatunde suurendamiseks uuri õpetajalt, miks me midagi teeme või veelgi parem, püüa õpitavale iseenda jaoks mingi mõte leida. See ei ole alati lihtne. Äkki aitab õpitav kuidagi kaasa mõne Sinu unistuse poole liikumisel? Mõtle läbi, mis on sinu ootused, huvi ja vaatenurk ka teiste pakutud tegevuste puhul, kõnele sellest ka teistele. Mõtle ka, kuhu tahad areneda. Teadvusta enda vastutust õppimisel, põhjenda lahendusi ja sõnasta oma mõtteid. Sa saad alati valida enda suhtumise õpiolukorda – eelista näha olukordi õppimisvõimalusena, mitte õnnestumiste või ebaõnnestumistena.

Koostöö

  • Õpi tegema koostööd! Koostööd tegevad õpetajad ja õpilased on rahulolevamad, usaldavad ennast ja kaaslasi rohkem, julgevad rohkem katsetada ja riskida.
  • Nii rühmatöö kui ka kollektiivse loome aluseks on iseenda ja teiste rollide tundmine ja rakendamine. Sea end tööprotsessis erinevatesse rollidesse. Klassikaaslastega rolle vahetades õpite kiiremini üksteist mõistma – nii seda, mida üksteiselt oodata, kui ka seda, kuidas tööd tõhustada ja vastutust jagada.
  • Loomeprotsess on eneseväljendus ja alati ka kommunikatsioon. Tähtsusta loomingu vastuvõtjat – vaatajat, kuulajat, kogejat. Proovi oma loomingut vaadata läbi sihtrühma silmade. Aga mõtle ka neile, kes lisaks sihtrühmale Sinu loominguga suhestuvad.
     

Lõiming

  • Loo seoseid – ainesiseselt, teiste valdkondadega, oma kogemuste ja huvidega.
  • Loovainetel on palju ühist, samas on igal loovainel oma baaselemendid. Neil on ka mitmeid ühiseid elemente, näiteks kontseptsioon ehk idee; narratiiv ehk lugu, kompositsioon ehk teose ülesehitus ja rütm. Kasuta ja lõimi neid oma loovtöödes.
  • Kaalu idee väljendamiseks mitmekesiseid vahendeid: helisid, liikumist, värve, kujusid, valgust ja palju muud. Lõimi kunstiliike: tantsu, muusikat, kunsti, filmi, et luua uusi kooslusi, nagu näiteks tantsufilm, muusikavideo, tegevuskunst, videokunst, multimeedia ja muud. Lõimides väärtusta iga loovaine tugevusi ja omapära.