Saksa keele (ja teise keele) õpetaja

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
• Esimesel õppeaastal toimuvad kuuepäevased hajutatud praktikad, teisel aastal kuuajalised praktikad. Ühe praktika võib sooritada ka täiskasvanuõppes.
• Õppekavas on tasakaalus kasvatusteaduslike ning erialadidaktika ja eriala keele ja kultuuri õpingud, hõlmates erinevaid tahke õpetajale vajalikest teadmistest.
• Õppekava edukalt läbinutele antakse õpetajakutse tase 7, mis on eluaegne.
• Õpingud lõpetab magistritöö kaitsmine, magistritöö kirjutatakse saksa keeles.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained valmistavad ette õpetajatööks üldhariduskooli kõikides astmetes ja täiskasvanuõppes. Eesmärgiks on saavutada ainedidaktiline pädevus õpiprotsessi juhtimiseks saksa keele õpetamisel, anda ülevaade kaasaegse võõrkeeleõpetuse teooriatest ja nende rakendusvõimalustest õpikeskkonnas. Ainealaste ja didaktiliste teadmiste ühendamise abil luuakse terviklik süsteem võõrkeeleõppe kavandamiseks, läbiviimiseks ja analüüsiks.

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.

Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses vaadelda kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Üliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega.

Teisel õppeaastal toimuval põhipraktikal antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina. Teisel õppeaastal võib soovi korral ühe praktika teha täiskasvanuõppes.

Valitud keele erialaainete kaudu täiendatakse teoreetilist ja praktilist võõrkeeleoskust ja lingvistikaalaseid teadmisi ning süvendatakse oskust valitud kultuuriruumi tutvustada ja analüüsida. Olulisel kohal on üliõpilase kui tulevase õpetaja arengu toetamine ja suunamine valitud keele ja kultuuri vahendaja ja esindajana. Õpingute kaudu luuakse esmased kontaktid erialaringkondadega ning süvendatakse neid. Erialaained toimuvad osaliselt eriaalakeeles.

Eriala uurimusliku tegevuse raames toimub uurimisseminar, mille raames toetatakse teadustöö kirjutamise kompetentsi ning tutvutakse tänapäevaste uurimismeetoditega oma erialal.

Tutvu õppekavaga

• Erialaaineid alaliselt õpetav õppejõudude koosseis on kogemustega ja tunnustatud ning tihedalt seotud Eesti ja rahvusvahelise akadeemilise kogukonnaga, mis võimaldab aidata ka üliõpilastel leida kontakte uurimistööks ja edasisteks õpinguteks. Õppetöösse on kaasatud külalisõppejõude ning praktikante välisülikoolidest.
• Eriala teeb pidevat koostööd Saksa saatkonna ja Goethe Instituudiga. Õppetöö raames korraldatakse mitmesuguseid õppekäike ja erialaseid üritusi.
• Erialal on Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad tudengitele võimalust õppida ja praktikat sooritada teistes Euroopa riikides. Samuti on Erasmuse vahetusprogrammi raames lepinguid ülikoolidega väljaspool Euroopat.
• Tallinna ülikoolil on germanistikaalane partnerlusleping Marburgi ülikooliga Saksamaal, mille raames on võimalik taotleda stipendiumit uurimistöö tegemiseks Marburgi ülikoolis. Samuti saab projekti Mini-Referendariat raames sooritada ühe praktika Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaaa koolides.
• Võõrkeeleõpetaja eriala jaoks on väga oluline lai võrgustik Tallinna ülikooliga koostööd tegevatest praktikakoolidest nii Tallinnas kui väljaspool. Praktika kaudu on soovi korral võimalik leida sobiv tulevane töökoht: väga tihti on just õpingute jooksul praktikakoolina omaseks saanud kool esimeseks tööandjaks.
• Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Maris Saagpakk kaitses doktoriväitekirja baltisaksa autobiograafiate teemal 2007. aastal. Töötab saksa kirjanduse ja kultuuriloo dotsendina Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudis. Saagpakk õpetab peamiselt saksa kultuuriloo ja kirjandusega seonduvaid aineid, aga ka akadeemilist kirjutamist ja tekstianalüüsi ning magistrikavadel ka kultuurididaktikat. Õppejõuna on Saagpakule oluline aktiivõpe ja ümberpööratud klassiruumi põhimõte. Kogemused õppetöö läbiviimisest erinevates ülikoolides Soomes, Taanis, Tšehhis, Saksamaal, Itaalias ja Sri Lankal aitavad mitmekesistada meetodeid ja tuua sisse põnevaid võrdlusi teistest kultuuridest. 

Saagpakk juhendab erinevatel tasanditel üliõpilaste uurimistöid ja on ühiselt artikleid kirjutanud üliõpilastega nii BA kui doktorantuuri tasemel. 

Peamised uurimisvaldkonnad on baltisaksa kirjandus, omaeluloolised tekstid, kultuuritransfeeri küsimused, sotsiolingvistika ja postkolonialism. Viimased publikatsioonid on käsitlenud baltisaksa kirjandust ja kultuuri postkolonialistlikus võtmes, baltisaksa varaseid autobiograafilisi tekste, baltisaksa naiste autobiograafiad, Linguistic Landscape meetodit ja selle rakendamist saksa keele ja kultuuri vahendamisel. 

Saagpakk on korduvalt olnud DAAD stipendiaat, lisaks ka saanud uurimistoetust ka Herder-Instituudilt ja Robert-Bosch Stiftungilt. 2022. aastal oli Saagpakk Fulbrighti stipendiaat USAs California ülikoolis Berkeley's. 

Aigi Heero on saksa keele ja didaktika dotsent. Tallinna Ülikoolis töötab ta alates 2002. aastast. Doktorikraadi on ta kaitsnud Saksamaal Freiburgi ülikoolis 2001. aastal. Tema tegevusvaldkondadeks on olnud peamiselt saksa keel, kirjandus ja kultuur varasel uusajal, uuem saksa kirjandus ning võõrkeeleõpe. Ta on end erialaselt täiendanud erinevate vahetusprogrammide raames Saksamaal Kieli, Erfurti, Würzburgi ja Marburgi ülikoolides ning viinud saksa keele ja kultuuri alast õpet läbi ka Saksamaal ja Hiina RVs. Aigi Heero on juhtinud kahte varase uusaja teemalist ETF grandiprojekti aastatel 2009-2016. Tema uurimisteemadeks on 17. sajandi Tallinna kirjandus, kultuur ja koolielu, Saksa migratsioonidiskursus ning võõrkeeleõpe. Lisaks õppe- ja teadustööle on tema vahendusel ilmunud arvukalt tõlkeid nii eesti kui ka saksa keelde.

• Võõrkeeleõpetaja magistrikavale õppima asujalt eeldatakse bakalaureusekraadi või sellele vastavat ettevalmistuse astet.
• Võõrkeeleõpetaja õppekaval on aineid nii eesti keeles kui ka peaeriala keeles, samuti toimuvad mõned loengud inglise keeles. Saksa keele (ja teise keele) õpetaja erialale astumiseks peab saksa keele oskus olema B2-tasemel ja teise keele oskus vähemalt B1-tasemel. Kui teise keelena soovitakse õpetada inglise, eesti või vene keelt, siis on nõutav selles keeles vähemalt C1-tase.
• Kui saksa keelt soovitakse õpetada teise keelena, siis on nõutav saksa keele oskus vähemalt B1-tasemel. 
• Nõutud keeletaset saab tõestada sertifikaadi või keeletõendiga. Kui kandidaat ei ole tasemeeksamit sooritanud, tehakse keeletaseme sobivus kindlaks vastuvõtueksamil.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjaliku osana esitavad kandidaadid motivatsioonikirja koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is. Motivatsioonikirja pikkus on u 3500 tähemärki, faili nimi sisaldab kandidaadi nime. Motivatsioonikiri on valitud peaeriala keeles ja näitab kandidaadi sügavat huvi valitud eriala vastu (varasem õppimis- ja õpetamiskogemus, erialavaliku põhjendus, teadmised haridusvaldkonna praegusest olukorrast). Tsiteeritud allikatele tuleb korrektselt viidata. Kui kandidaat kandideerib kahe keele õpetajaks, tuleb motivatsioonikirjas ära näidata ka see, mis on teine keel. Suulise osa eksam keskendub kandidaadi keelelisele pädevusele ja kutsesobivusele. Juhul kui kandidaadil ei ole keeletaset tõendavat dokumenti, kontrollitakse vajaliku keeletaseme olemasolu vastuvõtueksami käigus. Inglise keele õpetaja erialale kandideerijad, kellel ei ole BA tasemel läbitud inglise keele pea- või kõrvaleriala, teevad kirjaliku keeletesti, teistes keeltes toimub testimine suulise vestluse alusel. Kui kandidaat on valinud kahe keele peaeriala, siis tuleb osaleda mõlema keele eksamil.

Vestlust on võimalik läbi viia ka veebi kaudu. Palun vastavast soovist teada anda SAISis avaldust esitades. Vestlus peab toimuma kohapeal siis, kui kandidaadi teiseks keeleks on inglise keel ning ta ei ole läbinud bakalaureuseõppes inglise keele pea- või kõrvaleriala.

Vastuvõtueksami osakaalud: motivatsioonikiri 30%, keeleline pädevus 35%, kutsesobivus 35%.

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirjaga hinnatakse lisaks valmisolekule õpetajaks saada ka kandidaadi akadeemilist küpsust ja eneseväljendusoskust. Keelelise pädevuse kontrollimisel hinnatakse kandidaadi keeleoskust Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemete alusel (inglise keel, eesti keel teise keelena ja vene keel C1; prantsuse, saksa ja soome keel B2). Kutsesobivusvestluse puhul hinnatakse kandidaadi motivatsiooni õpetajaõpinguteks, keele- ja kultuurialast silmaringi, kursisolekut haridusteemadega ja selget eneseväljendust.

Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Motivatsioonikirja puhul hindavad kõik komisjoniliikmed kandidaate esitatud materjalide alusel hindamiskriteeriumitest lähtudes ja tekib komisjoni konsensuslik hinnang. Peaeriala keeles kirjutatud motivatsioonikirja tekst peab sisaldama infot kandidaadi haridusalase tausta ja teadmiste kohta, näitama selgelt, miks soovitakse valida just antud eriala ning väljendama kandidaadi väärtushinnanguid hariduse teemal. Keelelist pädevust hinnatakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjelduste alusel. Peaeriala keeles toimuval kutsesobivusvestlusel osalevad komisjoniliikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Vestlus viiakse läbi grupiintervjuu vormis, kandidaadil on võimalik reageerida teiste kandidaatide öeldule ja näidata kuulamise ja seostamise oskust. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Kandidaadi situatsioonile vastav eneseväljendusoskus erialakeeles on üks kriteerium, samuti soovib komisjon tutvuda kandidaadi arengusoovide ja hoiakutega. Komisjon võib küsimusi esitada nii valitava eriala keeles kui eesti keeles. Kandidaadil on samuti võimalus esitada komisjonile küsimusi õppekava kohta. Intervjuu järel toimub komisjoni arutelu ja antakse konsensuslik hinnang. Vajadusel lepitakse kokku ainete valikus, mida on vaja võtta puuduvate teadmiste tasandamiseks BA tasemel.

Vastuvõtueksamite ajakava

"Saksa keel on efektiivne, loogiline, suure kultuuripärandi ja ajaloolilise tähendusega keel – teerajajate keel. Saksa keele õppimine aitab paremini nii maailma väärtustada kui ka ühiskondlikult lõimuda, võimaldab suhelda suure arvu inimestega üle maailma. Saksa keel teeb elu rikkamaks, tuleviku helgemaks, töökoha leidmise lihtsamaks ja meelepärasemaks. Kohe peale kooli lõppu teadsin, kuhu edasi õppima minna - Tallinna ülikooli saksa keele filoloogia erialale. Huvitavad loengud, põnevad üritused, vahetusõpetajad Saksamaalt, reisimine, praktika Saksamaal ning muidugi imehead kaasõpilased. Nii möödusid bakalaureuse- ja magistriõpingud Tallinna ülikoolis ja nüüdseks olen juba 5 aastat Tallinna Ühisgümnaasiumi saksa keele õpetaja, millele eelnes töö erakoolis, Tallinna Juhkentali Gümnaasiumis ja Tallinna Reaalkoolis."

Loe edasi blogist.

"Germanistika avab nii palju uksi! Saksa kultuuriruum on rikas ja huvitav ning Tallinna ülikool avas mulle uksed omamoodi siseringi, motiveeritud ja humoorikate inimeste hulka kogu maailmast, kes jagavad teatud väärtusi ja sihte. On hindamatu tunne selle tagala toel aidata Eestis kaasa saksa keele positsiooni hoidmisele ja tõstmisele. Samuti avanevad keeleoskajale üllatavalt tihti huvitavad võimalused kokku puutuda erinevate elualadega - näiteks võib sattuda ajakirjanikule tõlgiks, meditsiinikonverentsile appi või lastele linnarallit korraldama. Veelgi enam võimalusi ja kirge pakub töö õpetajana. Ma saan edasi anda tükikest iseendast, otsida uusi viise keeleoskuste arendamiseks ja aidata kujundada tuleviku maailmapilti. Õpetajatöö - elukestva õppe ja arengu musternäidis!"

Saksa keelel on minu elus olnud alati oluline koht - alustasin lapsena selle õppimist ning jätkasin ise õpetaja rollis algkoolis. Magistriõpingutega alustasin, olles üks aasta õpetajana töötanud. Õpingud avardasid oluliselt minu teadmisi mitte ainult õpetajaametis, vaid ka igapäevaelus ja kinnitasid mulle, et õpetajakutse on minu õige suund. Ühtlasi sain võimaluse rakendada oma uusi teadmisi koheselt klassiruumis.

Õpingud Tallinna ülikoolis Võõrkeeleõpetaja erialal toetasid igakülgselt minu kasvamist õpetajana. Õppekava on mitmekesine ja sisukas ning õppejõud asjatundlikud ja pühendunud. Eredalt jäävad meelde ka erinevad õppereisid (Helsingi, Zürich) ja välispraktika (Lübeck). Igatsen väga neid nädalalõppe, mis mind nii intellektuaalselt kui emotsionaalselt rikastasid.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Saksa keele õpetajate ettevalmistamisel on Tallinna ülikoolis pikk traditsioon ja saksa keelel ja kultuuril on oluline koht eesti kultuuriloos. Raske on leida Eestis üldhariduskooli, kus ei töötaks mõni Tallinna ülikoolis või selle eelkäijates õpetajakutse omandanud õpetaja.

Võõrkeeleõpetaja magistrikava lõpetanud on kõikjal hinnatud ja oodatud spetsialistid. Meie vilistlased õpetavad saksa keelt üldhariduskoolides üle kogu Eesti, samuti erinevates kutse-, kõrg- ja keeltekoolides ning Goethe Instituudis ning on tegevad erinevates välisriikide kultuuriorganisatsioonides.

Edasiõppimisvõimalused

Võõrkeeleõpetaja magistrikava lõpetanud saavad jätkata õpinguid doktorantuuris kasvatusteaduste või võõrkeeledidaktika alal, lisaks ka keele-, kirjandus- või kultuuriteadustes.