TLÜ teaduskeelekeskuse koolitused
Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskus pakub kahte tellimuskoolitust:
- Terminoloogia ja praktiline terminitöö;
- Eesti teaduskeel.
Mõlemal on koolitaja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Peep Nemvalts.
Terminoloogia ja praktiline terminitöö
Koolituse eesmärk
on saada lühiülevaade terminiõpetusel põhineva praktilise terminitöö võimalustest oma tegevusalal.
Käsitletavad teemad:
- mõistestik ja oskussõnavara; mõiste ja termini olemus, erinevus ja omavaheline seos;
- otstarbeka termini tunnused;
- terminiloome võimalusi: tuletised, liitsõnad, tehissõnad, laensõnad;
- oma- ja võõrsõnaline termin;
- rööpterminid ja terminivariandid erialatekstis;
- eesti terminite vastendamine võõrkeelsetega ja vastupidi.
Koolituse maht
on kuus akadeemilist tundi või kokkuleppel.
Loe veel
Peep Nemvaltsi artikkel "Mõistestik korda, terminivara otstarbekaks" kultuurilehes Sirp 10.03.2017
Peep Nemvaltsi artikkel "Haldusreformiga kaasnegu halduskeele reform!" Delfi / Eesti Päevaleht 10.08.2017
Peep Nemvaltsi artikkel "Mis on omavalitsus? Mida õieti valime?" kultuurilehes Sirp 11.08.2017
Eesti teaduskeel
Koolituse eesmärk
on konkreetsete näidete varal suunata arutelu käigus mõtlema süvitsi sellele, kuidas luua ladusat ja täpset eestikeelset teadus- ja õppeteksti;
teadvustada teravamaid karisid eestikeelses väljenduses, sh võõrmõjusid ja moelummust.
Miks ja kellele?
Teadlaselt eeldatakse akadeemilist kirjaoskust. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018:
„akadeemiline .. teaduslik, kuivteoreetiline“. Kas teaduskeel peab olema kuiv ja kohmakas?
Nii nagu looduse mitmekesisus, elurikkus, on säilitamist väärt, nii on ka keelterikkus
maailmas oluline keele ja mõtlemise seotuse tõttu. Mida rohkem teaduskeeli, seda
rikkam, mitmekesisem teadusmõte. Mida paremini tuntakse keele olemuslikke
väljendusvõimalusi, seda selgemini suudetakse sõnastada iga mõttekäiku.
Teaduskeel olgu täppiskeel – ja mitte üksnes täppisteadustes.
Käsitletavad teemad
Lähtudes veendumusest, et teaduskeel saab väljendada mõttekulgu võimalikult täpselt ja selgelt, mõtestagem teadus- ja üldkeele vahekorda. Eritlegem tegelike teadustekstide näitel mitme keeletasandi valikuvõimalusi ja -ohte:
- terminivara ja üldsõnavara;
- sõna(vormi)moodustus;
- lauseehitus;
- tekstiloome.
Koolituse maht
on kuus või kaheksa akadeemilist tundi või kokkuleppel.
Loe veel
Peep Nemvaltsi artikkel "Eesti teaduskeel nõuab pidevat tähelepanu" kultuurilehes Sirp 07.12.2008
Peep Nemvaltsi artikkel "Eesti vajab eesti teaduskeelt nagu õhku" kultuurilehes Sirp 05.12.2014.
Peep Nemvaltsi artikkel "Keelekorralduse mõttest" kultuurilehes Sirp 30.09.2016
Koolitaja
Tallinna Ülikooli teaduskeele koolitusi juhib dr Peep Nemvalts.
Ta on Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse asutaja ja juhataja ning Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur. Peep Nemvalts kaitses filosoofia doktorikraadi 1996. aastal Uppsala Ülikoolis soome-ugri keelte alal, on uurinud tähenduse ja vormi seoseid eesti keele lauses, ka võrreldes teiste keeltega, tegelenud keelehoolde ja selgekeelsusega. Viimased tosinkond aastat on Peep Nemvalts õpetanud eesti teaduskeelt ja terminoloogiat. Tal on teadlaste, ajakirjanike, ametnike jt koolitajana kogemust mitukümmend aastat.
Ilmunud artikleid
Nemvalts, Peep 2020a. Olgem positiivsed! Või parem mitte...? – Delfi / Eesti Päevaleht 05.05.2020.
Nemvalts, Peep 2020b. Haridus formaalse väljundamise distantsil. – Õpetajate Leht 11.12.2020.
Nemvalts, Peep 2020c. Saateks. Olulisemad teaduskeele terminid ja tähistatavate mõistete määratlused. – Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas. Koostanud ja toimetanud Peep Nemvalts. Acta Universitatis Tallinnensis. TLÜ teaduskeelekeskuse köide 2. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus 2020, lk 7–22.
Nemvalts, Peep 2020d. Liikuvuse liigutamine. – Sirp 18.12.2020.
Nemvalts, Peep 2020e. Haldussuutlikkus sõltub õigus(keele)selgusest. – Õiguskeel, nr 4, lk 89–98.
Nemvalts, Peep 2021. Eesti keelekorralduse sasipuntrad. – Sirp 17.12., lk 12–13.