Loodusblogi

Kes kardab ülikooli? Vastab bioloogia eriala vilistlane Jelizaveta

ELU projekti “Kes kardab ülikooli?” raames uuriti TLÜ tudengitelt ja vilistlastelt nende hirmude, ootuste ja lootuste kohta, mis valdasid neid enne ülikooli astumist. Milline on aga tegelik kogemus? Küsimustele vastab Tallinna Ülikooli bioloogia eriala bakalaureuseõppe vilistlane Jelizaveta Salnikova.

Millised olid Sinu ootused ja lootused ülikooli astumisel?

Lootsin, et ma leian endale palju mõttekaaslasi ja sõpru. Samuti soovisin asuda õppima erialale, mis mulle meeldib. Tahtsin bioloogiat ja keemiat õppides huvipakkuvast kõike olulist teada saada. Pean tõdema, et nimetatud lootus täitus osaliselt. Kuigi seda, mida ma õppekavas väga nautisin, oli palju, siis päris kõik mulle siiski ei meeldinud.

Millised olid hirmud enne ülikooli? Kas tunned, et need olid põhjendatud?

Olen inimene, keda hirmutavad uued väljakutsed pea alati. Kui ma gümnaasiumi lõpetasin, siis kartsin väga ülikooli astuda. Minu gümnaasium oli kodune, kuid esimesed päevad ülikoolis olid hirmsad. Ma ei leidnud kohe kõiki õigeid klasse üles, sest alguses tundus Tallinna Ülikooli ülesehitus segane. Sellegipoolest kadus hirm üsna kiiresti, sest ma osalesin infotunnis ning sain kursusekaaslastega tuttavaks. Süsteemidega harjumine võtab lihtsalt natuke aega.

Mõni inimene saab kohe aru, mida õppida soovib, kuid mõni vajab aega enda leidmiseks. Minu arvates on oluline asuda õppima erialale, mis tõeliselt huvi pakub – seal leiad endaga sarnased inimesed.

Jelizaveta Salnikova, bioloogia eriala vilistlane

Kas tunned, et tegid eriala valides “õige” otsuse? Mis seda valikut mõjutas?

Bioloogia oli ainuke eriala, mis mulle huvi pakkus. Ma olen õnnelik, et ma ettevõetu lõpuni viisin, kuigi vahepeal soovisin alla anda. Minu kõrvaleriala oli keemia, mis mulle väga ei meeldinud ja see mõjutas oluliselt mu motivatsiooni. Sellegipoolest olen ma praegu bioloogina väga rahul.

Palun räägi lähemalt oma endistest kaasüliõpilastest. Kas leidsid ka mõne väga lähedase sõbra?

Jah, absoluutselt. Kuna minu eriala on üsna spetsiifiline, siis oli meid pigem vähe – alguses 25, pärast esimest semestrit juba 15 ja lõpetas äkki 12. Leidsin juba esimesel nädalal inimesed, kellega õpingute jooksul suhtlesin ja just nende inimestega olen ka siiani ühendusse jäänud.

Tegime kursusekaaslastega palju koostööd, et materjale paremini mõista. Tegelikult ongi ülikool selleks, et õppida keerulistele olukordadele lahendusi leidma.

Kuidas erinesid Sinu õpiharjumused keskkooli omadest? Palun kirjelda.

Ma arvan, et ülikoolis hakkasin ma oma kohustusi rohkem edasi lükkama just viimase võimaliku hetkeni. Väga palju oli vaja iseseisvalt õppida ning ma ei olnud sellega harjunud. Keskkoolis küsisid õpetajad pidevalt, miks koolist puuduti või miks kodutööd tegemata olid. Ülikoolis sain aru, et kõik on vastupidi – oma aega tuli ise planeerida ja keegi ei ajanud mind nii-öelda taga, et asjad õigeks ajaks tehtud saaksid.

Milline oli Sinu ettekujutus õppejõudude toetusest õpingute ajal ja milliseks see osutus?

Ma olin enamuse oma õppejõududega rahul. Ülikooli raskeim osa oli paralleelselt tööl käimine. Pidin väga sageli töö tõttu koolist puuduma ning mind oleks aidanud, kui õppejõud oleksid seda rohkem mõistnud ja aeg-ajalt tegemata tööde osas vastu tulnud.

Kuidas tasakaalustasid õppimist ja vaba aega?

Kõik toimus millegi arvelt – uni, õppimine, puhkus, töö. Ülikoolis õppides tegeled jooksvalt nende asjadega, mis sel hetkel kõige rohkem tähelepanu nõuavad. Ma ei saa paraku öelda, et õppimine ja vaba aeg mul tasakaalus olid.

Milline aeg on Sinu arvates parim ülikooli astumiseks? Miks?

Täiesti oleneb inimesest. Mõni inimene saab kohe aru, mida õppida soovib, kuid mõni vajab aega enda leidmiseks. Minu arvates on oluline asuda õppima erialale, mis tõeliselt huvi pakub – seal leiad endaga sarnased inimesed.

Millised on Sinu plaanid edasiste õpingutega seoses? Palun põhjenda.

Pärast bakalaureust ma magistriõppesse ei suundunud. Küll aga soovin ma edasi õppida, et enesearenguga tegeleda. Ülikooli lõpetanud ja tööle asunud, aeg justkui peatub. Ülikoolis on võimalik tunda, kuidas uuesti arenema ja inimestega suhtlema hakkad.

Mida soovitaksid ülikooli astujale?

Kui soovid kindlasti ülikooli astuda, siis soovitan teha eeltööd, näiteks käia avatud uste päeval. Tutvu ülikooliga enne, kui kindla valiku teed. Vaata, milline on kooli atmosfäär ning kas sa näed ennast seal õppimas. Samuti on hea osaleda tudengivarjupäevadel, et koolielust parem aimdus saada. Valikut ei tohiks teha rutakalt. Sageli on ootus ja reaalsus väga erinevad.

Bioloogia BSc