Bioloogia

Bioloogia (kõrvalerialaga), BSc

Bioloogia (kõrvalerialaga) õppekaval õppides saad loodusteadusi lõimiva hariduse, mille kujundamisel oleme jätnud tudengile valikuvabaduse. Bioloogia peaeriala saad kombineerida keemia, infotehnoloogia või inimeseõpetuse kõrvalerialaga. Meil õppides saad süvendatud teadmisi eluslooduse toimimise ja mitmekesisuse kohta.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 20

Õppevorm Päevaõpe

Maksumus semestris Tasuta

Võta ühendust

Kui sul on tekkinud küsimusi sisseastumise kohta või soovid teada rohkem ülikoolis õppimisest, siis võta ühendust meie vastuvõtuspetsialistiga või esita küsimus siin lehe vormi kaudu.

 

 

Tallinna Ülikooli vastuvõtt:

Telefon: 6409 135
E-post: vastuvott@tlu.ee

Esita küsimus siin:

 

Selleks, et Su küsimusele vastata töötleb Tallinna Ülikooli (vastutav töötleja, pr@tlu.ee) järgmisi isikuandmeid:

Võta meiega ühendust!

Olen huvitatud
CAPTCHA
 

Keda ootame õppima?

"Gümnaasiumist tulles jäi just Tallinna Ülikooli bioloogia õppekava silma, kuna paistis paindlik oma kõrvalerialadega. Tol hetkel ma veel ei teadnud, mida üldse kõrgharidusega teha tahan. Lootsin, et leian veel midagi, mis bioloogiaga seondudes huvitab ja kõrvalerialaga saan seda täiendada." Loe Siimu lugu.

Siim Iskül - Põhja-Eesti Regionaalhaigla laboratooriumi biokeemia ja immunoloogia laborispetsialist

Bioloogia eriala sobib just sulle kui:

  • sind huvitavad eluslooduse protsessid ja mitmekesisus;
  • sind huvitavad rakkude sees toimuvad biokeemilised protsessid ja organismide mitmekesisus erinevates kooslustes ja ökosüsteemides;
  • oled huvitatud loogilise mõtlemise ja iseseisva töö oskuste arendamisest;
  • soovid, et õppekava ülesehitus annaks vabaduse ja ei piiraks paika pandud eesmärkide saavutamist.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna Ülikool on ainuke koht Tallinnas, kus saab õppida bakalaureuseastmes peaerialana bioloogiat.
  • Õppekava on tehtud nii, et see võimaldab kombineerida just endale sobiva ala ja kava. Kõrvaleriala saab valida loodus- või täppisteaduste valdkonnast: keemia, infotehnoloogia või inimeseõpetuse (psühholoogia õppekava ained).
  • Õppetöös on suur osatähtsus ka laborites toimuvatel praktikumidel. Kolme suvise välipraktikumi ajal õpid põhjalikult tundma peamisi Eesti looduses esinevaid liike ning süvendad loengutel omandatud teadmisi nende praktilise rakendamise käigus. Eriala omandamiseks on loodud toetav õppekeskkond. Õppekavas on juba bakalaureuse astmes labori- ja välipraktikumid kogenenud teadurite juhendamisel.
  • Sõbralik õpikeskkond. 
  • Õppekavas on ka interdistsiplinaarne projektõpe ELU, kus mitme eriala tudengid panustavad ühiste eesmärkide või ühise probleemi lahendamisse.
  • Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on võimalik lisaks tasemest tulenevale keeleõppele valida ka inglise keeles õpitavaid aineid.

Molekulaarteaduste praktika toimub molekulaar-ja rakubioloogia, mikrobioloogia ja bio- ja geenitehnoloogia ainete raames. Kaasaegselt sisustatud molekulaarteaduste laborites saavad üliõpilased praktikas tundma õppida tänapäevastes teadusuuringutes rakendatavat kõrgetasemelist teadusaparatuuri.

ELU projekti “Kes kardab ülikooli?” raames uuriti TLÜ tudengitelt ja vilistlastelt nende hirmude, ootuste ja lootuste kohta, mis valdasid neid enne ülikooli astumist. Milline on aga tegelik kogemus? Küsimustele vastab Kadri Saluri – Tallinna Ülikooli analüütilise biokeemia doktoriõppe tudeng. Vaata intervjuud siit!

image-20220615162846-2

Heida pilk meie molekulaarteaduste laboritele

Loengutegevusse on kaasatud peale Tallinna Ülikooli õppejõudude ka külalisõppejõud Eesti ja välisriikide teistest ülikoolidest ja instituutidest. Tudengitel on võimalik osaleda Erasmus+ vahetuses meie partnerülikoolide ja -instituutide juures Rootsis, Tšehhis, Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Türgis, Kreekas ja mujal.  

Õppimist toetab ka üldine keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. 

Ülikooli elule lisab värvi ning annab jõudu ka Tallinna Ülikooli Üliõpilaskond (TLÜ ÜN). Samuti on igal instituudil ka oma üliõpilasnõukogu. Tallinna Ülikooli üliõpilased osalevad laialdaselt ülikooli juhtimises ning on teadlikud oma hariduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest ja ühiskondlikest võimalustest ning kasutavad neid aktiivselt.

Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi Üliõpilasnõukogu (LTI ÜN) eesmärk on muuta üliõpilaste elu värvikaks, mugavaks, heaks ning meeldejäävaks. LTI ÜN korraldab temaatilisi üritusi nagu talvepidu, vastlapäev, kevad- ja sügismatk, rebaste ristimine ning paljud muid kultuuri- ja vaimuvärskenduse üritusi.

 

 

 

 

 

 

 

 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe

Õppetöö toimub päevaõppe vormis iganädalaselt esmaspäevast reedeni.

Olulised erialaained, kõrvalerialad

Peaerialaks on bioloogia. Õppekava läbimiseks tuleb valida endale kõrvaleriala. Valik tuleb teha esimese õppeaasta kevadsemestri jooksul. Kõrvaleriala läbimine bakalaureuse astmel võimaldab jätkata õpinguid vastavate erialadega seotud magistriõpetes. Samuti annab see pärast õpetajakoolituse magistriõpingute lõpetamist õiguse õpetada vastavat õppeainet põhikoolis. Kõrvaleriala saab valida loodus- või täppisteaduste valdkonnast (keemia, infotehnoloogia või inimeseõpetus), sest nii on lihtsam siduda seda bioloogiaga ning kasu õpingutest on seetõttu suurem.

Tutvu õppekavaga   

Vastuvõtutingimused

  • Vastuvõtueksam 100%.
  • Vastuvõtulävend on 65 palli.

Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

Vastuvõtueksam

Bioloogia (kõrvalerialaga) ja integreeritud loodusteaduste vastuvõtueksam toimub koos.
Kandidaadid jagatakse väiksematesse gruppidesse (kell 10.00, 10.30, 11.00, 11.30 jne), täpse aja saab teada SAISis pärast avalduse esitamist. Bioloogia ja integreeritud loodusteaduste jaoks on koostatud eraldi küsimused. Kui kandideeritakse mõlemale õppekavale, valitakse mõlemast nimekirjast üks küsimus, vaid ühele neist erialadest kandideerimisel valitakse 2 küsimust vastavalt erialaküsimuste nimekirjast. Küsimuste kirjalikule ettevalmistamisele järgneb vestlus, milles hinnatakse kandidaadi loodusteadustealaseid teadmisi ja motivatsiooni õpinguteks. 

Kandidaadid, kes kandideerivad nii bioloogia kui psühholoogia erialale, saavad psühholoogia eksami esimese osa, kirjaliku testi lävendit (51%) ületava tulemuse võrdsustada bioloogia vastuvõtukatsega.

100% suuline eksam, millele eelneb kirjalik eriala küsimuste vastuste ettevalmistuse aeg. Suulisel vestlusel hinnatakse ka õppija eesti keele oskuse taset (väljendus, arusaamine) ja motivatsiooni.

Hinnatakse protsendipunktidega. Hinne kujuneb kõigi komisjoni liikmete hinnete tulemusel. Juhul kui tudeng on tõestanud erialase vabatahtliku töö kogemust, lisatakse 5 punkti. 

Hinnatakse erialateadmisi keskkooli programmi mahus. Ettevalmistuseks korrata loodusteaduste teemasid keskkooli riikliku õppekava mahus.

Sisseastumise ajakava 

Vt ka eritingimused: https://www.tlu.ee/eritingimustel-vastuvott

Õppejõud

 

Kairi Koort

Bioloogia õppekava kuraator ja süsteemibioloogia lektor.

Ta on õppinud Karolinska Instituudis, Stocholmis ning ligi kümme aastat tegelenud teadustööga Euroopa Bioinformaatika Instituudis ja Cambridge Ülikoolis, Suurbritannias.

Kairi Koorti teaduslikud huvid on seotud biomeditsiini ja bioinformaatikaga. Viimaste aastate projektid on keskendunud neuroloogiliste haiguste, nagu näiteks Parkinsoni tõbi, geneetiliste aluste uuringutele ning inimese mikrobioomi uurimisele. Nende kompleksete süsteemide uurimiseks kasutab ta järgmise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiaid ja ülegenoomseid ning bioinformaatika meetodeid. Kairi Koorti teadustöö on ka täna seotud erinevate rahvusvaheliste teadusasutustega - tema tähtsamateks koostööpartneriteks on Luksemburgi Ülikooli  Biomeditsiinisüsteemide Keskus, Uppsala Ülikool ja Karolinska Instituut Rootsis, Cambridge Ülikool, Imperial College ja Euroopa Bioinformaatika Instituut Suurbritannias. Eesti-sisesed koostööprojektid on seotud Ida-Tallinna Regionaalhaigla, Synlab Eesti, Põhja-Tallinna Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega.

Lisaks teadustööle tegeleb ta loodusteaduste populariseerimisega olles kaasatud Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuse ning Looduse Akadeemia tegevusse. Kairi Koort annab regulaarselt genoomika ning biomeditsiini teemadega seotud avalikke loenguid nii Eestis kui välisriikides.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Tiina Elvisto

Taimeökoloogia dotsent.

Tiina Elvisto on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogina ning bioloogia ja keemia õpetaja kutsega ning kaitsenud samas doktorikraadi ökoloogiast. Loodusteaduslikud huvid on olnud seotud roostike, puisniitude ja soolakute aineringe ning taimekoosluste struktuuriga. Käesoleval ajal tegeleb jäätmaade taimekooslustega. Tema kogemused on seotud osavõtuga kahe Eesti soontaimede levikuatlase välitöödest (XX sajandi kolmas veerand ja aastad 2015-2016) ning Matsalu Rahvuspargi taimkatte suuremõõtmelisest kaardistamisest. Väljaspool Eestit on teinud välitöid mujal Euroopas ja Aasias, täiendanud end välislähetuste raames rea Euroopa riikide ja USA ülikoolide juures.

Lisaks ökoloogia-alastele uurimustele on tegelenud loodusteaduslike ainete õpetamise metoodika küsimustega ning võtnud osa õpetajate uuringutest. Kirjutanud loodusõpetuse õpikuid 1.-4. klassini. Õpetanud üldhariduskoolis loodusõpetust ja bioloogiat. Käesoleval ajal kureerib LTI-s bioloogiaõpetaja ning bioloogia kõrvaleriala õppekavu.

Samuti on Elvisto rahvusvaheline koostöövõrgustiku Baltic University Programme (BUP) Tallinna Ülikooli poolne koordinaator. Võrgustik pakub tasuta koolitusvõimalusi nii õppejõududele, doktorantidele ja tudengitele. 

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Kalle Truus

Anorgaanilise ja üldkeemia emeriitdotsent.

Kalle Truus on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja kaitsnud doktorikraadi Orgaanilise Keemia Instituudis Moskvas.

Kalle Truusi teaduslikud huvid on seotud erinevate looduslike ühendite keemilise struktuuri ja analüüsi probleemidega. Ta on uurinud Läänemere ja Vaikse ookeani vetikate polüsahhariidide struktuuri, taimealkaloide ja jälgelementide sisaldust merevees. Ta on tegelnud keemianomenklatuuri arendamisega ja kirjutanud (enamasti koos kaasautoritega) mitmeid raamatuid, sealhulgas ülikooliõpiku „Elementide keemia“. Ta on juhtinud Riiklikku vetikaprogrammi ja olnud mitmete Eesti Teadusfondi grantide hoidja. Viimastel aastatel on Kalle Truus keskendunud psühhoaktiivsete seente ja jugapuu vähivastaste alkaloidide analüüsi probleemidele.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Tõnu Ploompuu

Botaanika ja mükoloogia õpetaja.

Eesti parim botaanik mükoloogide seas ja parim mükoloog botaanikute seas. On hästiuuritud elustikuga Eestile leidnud juurde nii soontaimede, sammalde kui seente uusi liike ja tähelepanuvärseid vorme. Floristiliste ja fungistiliste käsitluste kõrval armastab uurida ka Eesti kooslusi – omadega rappa minna, pärandkooslusi lahata, teiste rikutud elupaikades selgust saada, inimeste jäetud kaudseid jälgi otsida. Viimastega seostub ka inimese elukeskkonna mõtestamine, linnaruumi toimimise käsitlemine.

Teiseks suunaks tema tegevuses on evolutsiooni probleemide teoreetiline lahendamine. Elu tekke ja oluliste organismirühmade tekkeks vajalike muutuste kirjeldamine, barjääride ja nende võimalike ületusteede täpsustamine. Geneetilised muutused evolutsioonis on informatsiooniliselt põhimõttelt samasugused kui seda on inimese sotsiaalsetes infosüsteemides toimuvad, sellest tuleneb inimese sotsiaalsete süsteemide evolutsiooni käsitlemine. Viimasest lähtuvalt ei ole Tõnul võimalik suud kinni hoida, kui poliitikud hakkavad perpetum mobile kasutamist inimestele kohustuslikuks muutma.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Tõnu Ploompuu - Eestis on ligi 160 erinevat liiki voililli

Seeneteadlane Tõnu Ploompuu selgitab: miks ei maksa süüa kukeseeni


Jaagup Kippar

 

IT kõrvaleriala juht ning tarkvaratehnika teenekas lektor. 

 

Jaagup Kippar on programmeerimisõppejõud alates 1997. aastast. Võtab hea meelega ette teemad, mille kallal on põhjust pikemalt nuputada. Muuhulgas kirjutab programmikoodilõike keeletehnoloogia ning muusika valdkonnas. Õpetab roboteid kokku panema nii üli-, põhi- kui ka algkoolirahva seas. On koostanud programmeerimise ja andmeanalüüsi õppematerjale.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS.

Meedias:

 


Kert Martma

Keemia kõrvaleriala juht ning üld- ja anorgaanilise keemia lektor. 

Kert Martma Tallinna Ülikooli keemia kõrvaleriala kuraator ning üld- ja anorgaanilise keemia lektor. Kert Martma (PhD) töötab lisaks Tallinna Ülikoolile ka noorte jalgrattasportlaste treenerina (EKR 7 – meistertreener) ning kuulub Eesti Jalgratturite Liidu treenerite kutsekomisjoni. Kert Martma on läbiviinud mitmeid spordialaseid koolitusi nii erialatreeneritele kui üldisemale publikule. Lisaks omab koolitaja alaliidu tegevsportlase M-Eliit litsentsi võisteldes tulemussportlasena Eestis.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Vaata ühe Minuti Loengut - Mis on analüütiline biokeemia? (Kert Martma)


Elle Rajandu

Ökoloogia-brüoloogia lektor.

Elle Rajandu on Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia-brüoloogia lektor.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Kadi Liik

Inimeseõpetuse kõrvaleriala ning psühholoogia õppekava juht, organisatsiooni- ja arengupsühholoogia teenekas lektor.

Kadi Liik on inimeseõpetuse kõrvaleriala ning psühholoogia eriala kuraator. Tema uurimise ja õpetamise valdkond on organisatsioonipsühholoogia ja uurimismeetodid.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS.

 

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

  • Bioloogialaborandina uurimisasutustes ja biotehnoloogiat rakendavates ettevõtetes, samuti ka üldharidus- ja kõrgkoolis.
  • Bakalaureuse õppekava lõpetanutel on oskused töötada loodusgiidina loodusretki ja loodusõpet korraldavates ettevõtetes.
  • Keskkonnakaitsespetsialistina nii riigiasutustes kui ka looduskeskkonna kasutamisega seotud ettevõtetes.
  • Botaaniku-floristina taimede kasvatamise ja müügiga tegelevates ettevõtetes.
  • Loomakaitsespetsialistina.

Edasiõppimine magistriastmel laiendab võimalike erialade loetelu veelgi.

Bioloogia sõnapilv

 

Edasiõppimisvõimalused

Bakalaureuseõppe lõpetajat ootame edasi magistriõpingutesse. Eelkõige oled oodatud jätkama oma õpinguid Tallinna Ülikooli Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia või Loodusteaduste õpetajamagistriõppes. Loodusteaduse kõrvaleriala läbimisel on võimalik õpinguid jätkata sama eriala magistriõppes. Inimeseõpetuse kõrvaleriala võtnutel on võimalus minna magistritasemel õppima ka organisatsioonikäitumist. Magistrikraadiga lõpetanud saavad jätkata õpinguid doktorantuuris.

Lisaks on võimalik õpinguid jätkata paljudel osaliselt avatud õppekavadel ja kõikidel avatud õppekavadel. Meie lõpetajad on olnud väga edukad oma õpingute jätkamisel nii teistes Eesti ülikoolides kui ka välismaa ülikoolides.


Meie silmapaistvad vilistlased

Siim Iskül
Põhja-Eesti Regionaalhaigla laboratooriumi biokeemia ja immunoloogia laborispetsialist

"Gümnaasiumist tulles jäi just Tallinna Ülikooli bioloogia õppekava silma, kuna paistis juba enne paindlik oma kõrvalerialadega. Siis veel ei teadnud, mida üldse kõrgharidusega teha tahan. Lootsin, et leian veel midagi, mis bioloogiaga seondudes huvitab ja kõrvalerialaga saan seda täiendada." Loe pikemalt meie blogist.


 

Sander Paekivi
Tallinna Ülikooli füüsika doktorant ja Teaduste Akadeemia Kolme Minuti Loengute konkurssi võitja .

Sander võttis enda kõrvalerialaks füüsika ning läks edasi magistri ja doktori astmes füüsikat õppima.

Bioloogia õpingud rajasid vundamendi, millel toimetan ka nüüd. Meenutan rõõmuga oma õppejõude, kes kõiki soovijaid suunasid ning väljendist "pole olemas rumalat küsimust" raudselt kinni pidasid, vältimaks kellegi huvil trampimist (minu puhul ääretult vajalik). Jään neile alati tänulikuks.

Artiklid ja uuringud

Tehtud lõputööd

Vaata loodus- ja terviseteaduste instituudis tehtud lõputöid TLÜ digitaalraamatukogus ETERA.

Huvitavad videod:

Valik erialaseid kõrgkooli õpikuid

  • Geneetika õpik kõrgkoolile (Ain Heinaru, 2012)
  • Rakubioloogia (Toivo Maimets, Sulev Kuuse, 2018)
  • Townsend, C. R., Begon, M., Harper, J.- L. 2003. Essentials of Ecology. Blackwell (saadav TLÜ raamatukogust nii paberkandjal kui ka e-õpikuna). 
    Masing, V. (koost.). 1992. Ökoloogialeksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 
  • Kukk. T. 1996 Soontaimede anatoomia väike praktikum; Ingerpuu, N.; Vellak, K. (koost.) 1998 Eesti sammalde määraja; Kalda, A. (toim.) 1979 Botaanika II; Krall, H.; Kukk, T.; Kull, T jt. 1999 Eesti taimede määraja. Tartu.
  • Hickman, C. P, Roberts L. S., et.al. 2008. Integrated Principles of Zoology, 14th ed. McGraw-Hill. 
  • Biology: concepts & connections. San Francisco, CA [etc.]: Benjamin/Cummings, N. A. Campbell, J. B. Reece....[et al.] (2003). (valitud peatükid, CD) 
  • Plant Physiology. Sunderland: Sinauer Associates.Taiz, L., Zeiger, E. (1998, 2002). 
  • Vaata ka teisi eriala õpikuid õppekava ainete loetelust.

 

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: Kairi koort
Õppenõustaja-spetsialist: Marianne Paapstel

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409 410

Sarnased erialad

Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia, MSc

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Meie teaduspõhine ja distsipliinidevaheline õppekava ühendab erinevaid biokeemia ja -tehnoloogia ning molekulaarbioloogia valdkondi ja nende rakendusi erinevates kliinilistes süsteemides või ökoloogias, pakkudes üliõpilasele võimaluse oma huvidest lähtuvalt läbi valikainete täpsemale teemale spetsialiseeruda.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Loodusteaduste õpetaja, MA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Õpetajana on võimalik anda edasi oma ideid Eesti koolihariduse paremaks muutmiseks ja kujundada kool kohaks, kus õpilased ennast arendades mõnusalt tunnevad ehk olla teenäitaja ja suunaja. Õppekaval saab õppida bioloogia-, füüsika-, geograafia- ja keemiaõpetaja suunal, nii põhikooli kui gümnaasiumi õpetajaks. Õpetaja eriala omandajatele on olemas rahalised stipendiumid.

Magistriõpe
Eesti keel
20
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Integreeritud loodusteadused, BSc

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Kas sind huvitavad erinevad loodusteadused või soovid spetsialiseeruda mõnes kindlas loodusteaduste vallas? Sellel õppekaval ei pea Sa enne ülikooli sisseastumist teadma, milline on Sinu unistuste loodusteaduslik suund. Piisab sellest, kui näed oma tulevikutegemisi üht- või teistmoodi seotuna loodusteadustega (füüsika, keemia, geograafia, bioloogia jne) ning tead, et õpingute käigus saad neid omavahel kombineerida.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
25
Päevaõpe
Tasuta
Vaata eriala