Bioloogia

Bioloogia (kõrvalerialaga), BSc

Bioloogia (kõrvalerialaga) õppekaval õppides saad loodusteadusi lõimiva hariduse, mille kujundamisel oleme jätnud tudengile valikuvabaduse. Bioloogia peaeriala saad kombineerida keemia, geograafia, inimeseõpetuse või füüsika kõrvalerialaga. Meil õppides saad süvendatud teadmisi eluslooduse toimimise ja mitmekesisuse kohta.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv lävendipõhine vastuvõtt

Õppevorm Päevaõpe

ESITA AVALDUS Avalduste vastuvõtt: 20. juuni - 1. juuli 2019
 

Keda ootame õppima?

Bioloogia eriala sobib just Sulle kui:

  • Sind huvitavad eluslooduse protsessid ja mitmekesisus.
  • Sind huvitavad rakkude sees toimuvad biokeemilised protsessid, aga ka siis, kui oled huvitatud organismide mitmekesisusest erinevates kooslustes ja ökosüsteemides.
  • Oled huvitatud loogilise mõtlemise ja iseseisva töö oskuste arendamisest.

Piisab sellest, kui oma tulevikutegemisi nähakse üht- või teistmoodi seotuna loodusteaduste sfääriga. Samas on õppekavale väga oodatud ka juba väga selge plaaniga üliõpilaskandidaadid ning õppekava ülesehitus ei piira nende paika pandud eesmärkide saavutamist mitte kuidagi.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna Ülikool on ainuke koht Tallinnas, kus saab õppida bakalaureuseastmes peaerialana bioloogiat.
  • Õppekava on tehtud nii, et see võimaldab kombineerida just endale sobiva ala ja kava. Kõrvaleriala saab valida loodus- või täppisteaduste valdkonnast: keemia, geograafia, füüsika või inimeseõpetuse. 

BIOLOOGIA (peaeriala)

+Keemia

+geograafia

+füüsika

+inimeseõpetus

  • Eriala omandamist toetav õppekeskkond. Õppekavas on juba bakalaureuse astmes labori- ja välipraktikumid kogenenud teadurite juhendamisel.
  • Sõbralik õpikeskkond. 
  • Alates 2016. aastast on õppekavas ka interdistsiplinaarne projektõpe ELU, kus mitme eriala tudengid panustavad ühiste eesmärkide või ühise probleemi lahendamisse.
  • Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on võimalik lisaks tasemest tulenevale keeleõppele valida ka inglise keeles õpitavaid aineid.

Õppetöös on suur osatähtsus ka laborites toimuvatel praktikumidel. Kolme suvise välipraktikumi ajal õpid põhjalikult tundma peamisi Eesti looduses esinevaid liike ning süvendad loengutel omandatud teadmisi nende praktilise rakendamise käigus.

Molekulaarteaduste praktika toimub molekulaar-ja rakubioloogia, mikrobioloogia ja bio- ja geenitehnoloogia ainete raames. Kaasaegselt sisustatud molekulaarteaduste laborites saavad üliõpilased praktikas tundma õppida tänapäevastes teadusuuringutes rakendatavat kõrgetasemelist teadusaparatuuri.

inimestega illustratiivne pilt

Heida pilk meie molekulaarteaduste laboritele

Loengutegevusse on kaasatud peale Tallinna Ülikooli õppejõudude ka külalisõppejõud Eesti ja välisriikide teistest ülikoolidest ja instituutidest. Tudengitel on võimalik osaleda Erasmus+ vahetuses meie partnerülikoolide ja -instituutide juures Rootsis, Tšehhis, Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Türgis, Kreekas ja mujal.  

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

Ülikooli elule lisab värvi ning annab jõudu ka Tallinna Ülikooli Üliõpilaskond (TLÜ ÜN). Igal instituudil on oma  üliõpilasnõukogu. Tallinna Ülikooli üliõpilased osalevad laialdaselt ülikooli juhtimises ning on teadlikud oma hariduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest ja ühiskondlikest võimalustest ning kasutavad neid aktiivselt. Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi Üliõpilasnõukogu (LTI ÜN) eesmärk on muuta üliõpilaste elu värvikaks, mugavaks, heaks ning meeldejäävaks. LTI ÜN korraldab temaatilisi üritusi nagu talvepidu, vastlapäev, kevad- ja sügismatk, rebaste ristimine ning paljud muud kultuuri- ja vaimuvärskenduse üritused.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe

Õppetöö toimub päevaõppe vormis iganädalaselt esmaspäevast reedeni.

Olulised erialaained, kõrvalerialad

Peaerialaks on bioloogia. Õppekava läbimiseks tuleb valida endale kõrvaleriala. Valik tuleb teha esimese õppeaasta kevadsemestri jooksul. Kõrvaleriala läbimine bakalaureuse astmel võimaldab jätkata õpinguid vastavate erialadega seotud magistriõpetes. Samuti annab see pärast õpetajakoolituse magistriõpingute lõpetamist õiguse õpetada vastavat õppeainet põhikoolis. Kõrvaleriala saab valida loodus- või täppisteaduste valdkonnast (keemia, geograafiafüüsika või inimeseõpetus), sest nii on lihtsam siduda seda bioloogiaga ning kasu õpingutest on seetõttu suurem.

BIOLOOGIA (peaeriala)

+Keemia

+geograafia

+füüsika

+inimeseõpetus

Tutvu õppekavaga

Vastuvõtutingimused

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam 25%.

  • Vastuvõtueksam 75%.
  • Vastuvõtulävend on 65 palli.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Eksami käigus tuleb kandidaadil valida välja pakutud loodusteadusliku probleemipüstitusega avatud küsimuste hulgast kaks. Ühele küsimusele tuleb vastata kirjalikult ning teisele suuliselt, vesteldes vastuvõtukomisjoni liikmetega. Küsimuste lahendamiseks tuleb rakendada loogilist mõtlemist, analüüsioskust ning gümnaasiumis omandatud loodusteaduslike teadmiste sünteesi. Vestluse käigus hinnatakse ka üliõpilaskandidaadi motivatsiooni õpinguteks. 

Bioloogia sisseastumiskatse tulemust on võimalik asendada neil, kes kandideerivad ka psühholoogia õppekavale, kandideerimisel sooritatava silmaringikatse tulemusega. 

Vastuvõtueksamite ajakava

Vabatahtlik töö

Bioloogia (kõrvalerialaga) on ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel võimalik taotleda vastuvõtueksamile lisapunkte vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb vastuvõtueksamile kaasa võtta täidetud avaldus. Avaldusel peavad kindlasti olema märgitud ka organisatsioon, mille töös osaleti, ning organisatsiooni esindaja kontaktandmed ja allkiri. Vastuvõtueksamil on võimalik ühekordselt arvestada 4 punkti erialase vabatahtliku töö või 2 punkti mitteerialase vabatahtliku töö eest.

Eritingimustel vastuvõtt

Tutvu lähemalt eritingimustel vastuvõtuga (kuldmedal, kõrged riigieksamite tulemused, rahvusvahelised olümpiaadid, üleriigilised olümpiaadid, silmapaistvad kultuuri- või spordisaavutused, erivajadusega inimesed, vabatahtlik töö).

ESITA AVALDUS Avalduste vastuvõtt: 20. juuni - 1. juuli 2019

Õppejõud

 

Kairi Koort

Bioloogia eriala kuraator ja süsteemibioloogia lektor.

Ta on õppinud Karolinska Instituudis, Stocholmis ning ligi kümme aastat tegelenud teadustööga Euroopa Bioinformaatika Instituudis ja Cambridge Ülikoolis, Suurbritannias.

Kairi Koorti teaduslikud huvid on seotud biomeditsiini ja bioinformaatikaga. Viimaste aastate projektid on keskendunud neuroloogiliste haiguste, nagu näiteks Parkinsoni tõbi, geneetiliste aluste uuringutele ning inimese mikrobioomi uurimisele. Nende kompleksete süsteemide uurimiseks kasutab ta järgmise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiaid ja ülegenoomseid ning bioinformaatika meetodeid. Kairi Koorti teadustöö on ka täna seotud erinevate rahvusvaheliste teadusasutustega - tema tähtsamateks koostööpartneriteks on Luksemburgi Ülikooli  Biomeditsiinisüsteemide Keskus, Uppsala Ülikool ja Karolinska Instituut Rootsis, Cambridge Ülikool, Imperial College ja Euroopa Bioinformaatika Instituut Suurbritannias. Eesti-sisesed koostööprojektid on seotud Ida-Tallinna Regionaalhaigla, Synlab Eesti, Põhja-Tallinna Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega.

Lisaks teadustööle tegeleb ta loodusteaduste populariseerimisega olles kaasatud Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuse ning Looduse Akadeemia tegevusse. Kairi Koort annab regulaarselt genoomika ning biomeditsiini teemadega seotud avalikke loenguid nii Eestis kui välisriikides.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Madis Metsis

Bioloogia professor.

Madis Metsis on tegelenud oma elus mitme eri teadussuunaga - klassikalisest molekulaarbioloogiast kuni neurobioloogiani. Viimasel 10 aastal on olnud ta huvide keskpunktis erinevate organismitüüpide roll ja omavaheline mõju keskkonnas, seda nii vabas looduses, põllul kui ka inimkeha õõntes. Koostöö ja vastandlikus erinevate organismide vahel loob meid ümbritseva looduse mitmekesisuse ja paneb aluse tasakaalule, mis sageli võib olla väga õrn ja inimese poolt kergelt rikutav.

Igapäevases teaduses tegeleb Metsis mullas elutsevate mikroorganismide - bakterite ja seente omavahelise kooselu uurimisega ja püüan seda rakendada mõistmaks kuidas need kaks gruppi suhtlevad aja jagavad ökoloogilist nišši taimedega. Kas siis soodustades nende kasvu või hoopis osutudes neile patogeenideks. Tähtis roll selles tegevuses on ka erinevate bioinformaatiliste rakenduste kasutamisel ja loomisel, sest andmekogused on sageli astronoomilised ja ilma võimaste arvutiteta nendega hakkama ei saa.

Koostööd on Madis Metsis viimasel ajal teinud eelkõige Hispaania teadlastega, kellega koos tegelenud põhiliselt oliivipuu haiguste tekke, ärahoidmise ja diagnoosimise probleemidega.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Tiina Elvisto

Taimeökoloogia dotsent.

Tiina Elvisto on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogina ning bioloogia ja keemia õpetaja kutsega ning kaitsenud samas doktorikraadi ökoloogiast. Loodusteaduslikud huvid on olnud seotud roostike, puisniitude ja soolakute aineringe ning taimekoosluste struktuuriga. Käesoleval ajal tegeleb jäätmaade taimekooslustega. Tema kogemused on seotud osavõtuga kahe Eesti soontaimede levikuatlase välitöödest (XX sajandi kolmas veerand ja aastad 2015-2016) ning Matsalu Rahvuspargi taimkatte suuremõõtmelisest kaardistamisest. Väljaspool Eestit on teinud välitöid mujal Euroopas ja Aasias, täiendanud end välislähetuste raames rea Euroopa riikide ja USA ülikoolide juures.

Lisaks ökoloogia-alastele uurimustele on tegelenud loodusteaduslike ainete õpetamise metoodika küsimustega ning võtnud osa õpetajate uuringutest. Kirjutanud loodusõpetuse õpikuid 1.-4. klassini. Õpetanud üldhariduskoolis loodusõpetust ja bioloogiat. Käesoleval ajal kureerib LTI-s bioloogiaõpetaja ning bioloogia kõrvaleriala õppekavu.

Samuti on Elvisto rahvusvaheline koostöövõrgustiku Baltic University Programme (BUP) Tallinna Ülikooli poolne koordinaator. Võrgustik pakub tasuta koolitusvõimalusi nii õppejõududele, doktorantidele ja tudengitele. 

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Kalle Truus

Anorgaanilise ja üldkeemia dotsent.

Kalle Truus on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja kaitsnud doktorikraadi Orgaanilise Keemia Instituudis Moskvas.

Kalle Truusi teaduslikud huvid on seotud erinevate looduslike ühendite keemilise struktuuri ja analüüsi probleemidega. Ta on uurinud Läänemere ja Vaikse ookeani vetikate polüsahhariidide struktuuri, taimealkaloide ja jälgelementide sisaldust merevees. Ta on tegelnud keemianomenklatuuri arendamisega ja kirjutanud (enamasti koos kaasautoritega) mitmeid raamatuid, sealhulgas ülikooliõpiku „Elementide keemia“. Ta on juhtinud Riiklikku vetikaprogrammi ja olnud mitmete Eesti Teadusfondi grantide hoidja. Viimastel aastatel on Kalle Truus keskendunud psühhoaktiivsete seente ja jugapuu vähivastaste alkaloidide analüüsi probleemidele.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Tõnu Ploompuu

Botaanika ja mükoloogia lektor.

Eesti parim botaanik mükoloogide seas ja parim mükoloog botaanikute seas. On hästiuuritud elustikuga Eestile leidnud juurde nii soontaimede, sammalde kui seente uusi liike ja tähelepanuvärseid vorme. Floristiliste ja fungistiliste käsitluste kõrval armastab uurida ka Eesti kooslusi – omadega rappa minna, pärandkooslusi lahata, teiste rikutud elupaikades selgust saada, inimeste jäetud kaudseid jälgi otsida. Viimastega seostub ka inimese elukeskkonna mõtestamine, linnaruumi toimimise käsitlemine.

Teiseks suunaks tema tegevuses on evolutsiooni probleemide teoreetiline lahendamine. Elu tekke ja oluliste organismirühmade tekkeks vajalike muutuste kirjeldamine, barjääride ja nende võimalike ületusteede täpsustamine. Geneetilised muutused evolutsioonis on informatsiooniliselt põhimõttelt samasugused kui seda on inimese sotsiaalsetes infosüsteemides toimuvad, sellest tuleneb inimese sotsiaalsete süsteemide evolutsiooni käsitlemine. Viimasest lähtuvalt ei ole Tõnul võimalik suud kinni hoida, kui poliitikud hakkavad perpetum mobile kasutamist inimestele kohustuslikuks muutma.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Tõnu Ploompuu - Eestis on ligi 160 erinevat liiki voililli

Seeneteadlane Tõnu Ploompuu selgitab: miks ei maksa süüa kukeseeni


 

Elle Rajandu

Ökoloogia-brüoloogia lektor

Elle Rajandu on Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia-brüoloogia lektor.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


 

Ingrid Kalev

Geneetika ja evolutsiooniteooria dotsent

Ingrid Kalev on Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi geneetika ja evolutsiooniteooria dotsent.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


 

Katrin Laas

Füüsika kõrvaleriala kuraator ja astronoomia ja optika dotsent

Katrin Laas on astronoomia ja optika dotsent ja annab loenguid ning praktikume nii füüsikas kui ka astronoomias. Astronoomia osas korraldab õppetöö ja huvitegevuse raames päris ehtsaid vaatluspraktikume ka teleskoopidega nii tähtede, planeetide ja süvataeva objektide vaatlemiseks kui ka Päikese uurimiseks. Amatöörastronoom on olnud ta üle 10 aasta. TLÜs kureerib Katrin Laas füüsika bakalaureuseõppekavasid, integreeritud loodusteadustes füüsika suunda ja füüsika kõrvaleriala.

Teadustöös on Katrin Laas kaitsnud oma doktoritöö teoreetilise füüsika stohhastiliste protsesside valdkonnas (stohhastiline ja murrulise tuletisega ostsillaatorid), kuid lisaks stohhastikale tegeleb ta ka kõrgtemperatuurilise plasma- ja materjalide uuringutes pinnadefektide multifraktaalanalüüsiga. Enesetäiendamist välislähetuste raames on toimunud nii Euroopas kui Aasias.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


 

Kaija Käärt 

Geograafia kõrvaleriala kuraator ning loodusgeograafia lektor

Kaija Käärt on Tallinna Ülikooli geograafia kõrvaleriala kuraator ning loodusgeograafia lektor.Ta on õppinud ning lõpetanud geoökoloogia eriala. Hetkel õpib ökoloogia doktoriõppes ning minu uurimisalaks on pool-looduslike kooslustes esinevate muutuste uurimine muutuvates loodus- ja majanduslikes tingimustes.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


 

Kert Martma

Keemia kõrvaleriala kuraator ning üld- ja anorgaanilise keemia lektor

Kert Martma Tallinna Ülikooli keemia kõrvaleriala kuraator ning üld- ja anorgaanilise keemia lektor. Kert Martma (PhD) töötab lisaks Tallinna Ülikoolile ka noorte jalgrattasportlaste treenerina (EKR 7 – meistertreener) ning kuulub Eesti Jalgratturite Liidu treenerite kutsekomisjoni. Kert Martma on läbiviinud mitmeid spordialaseid koolitusi nii erialatreeneritele kui üldisemale publikule. Lisaks omab koolitaja alaliidu tegevsportlase M-Eliit litsentsi võisteldes tulemussportlasena Eestis.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Vaata ühe Minuti Loengut - Mis on analüütiline biokeemia? (Kert Martma)

 


 

Kadi Liik

Organisatsiooni- ja arengupsühholoogia lektor, inimeseõpetuse kõrvaleriala ning psühholoogia eriala kuraator

Kadi Liik on inimeseõpetuse kõrvaleriala ning psühholoogia eriala kuraator. Tema uurimise ja õpetamise valdkond on organisatsioonipsühholoogia ja uurimismeetodid.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS.

 

Kuhu edasi?

Silmapaistev vilistlane

Sander Paekivi 

Tallinna Ülikooli füüsika doktorant ja Teaduste Akadeemia Kolme Minuti Loengute konkurssi võitja 2016.

Sander võttis enda kõrvalerialaks füüsika ning läks edasi magistri ja doktori astmes füüsikat õppima.

Bioloogia õpingud rajasid vundamendi, millel toimetan ka nüüd. Meenutan rõõmuga oma õppejõude, kes kõiki soovijaid suunasid ning väljendist "pole olemas rumalat küsimust" raudselt kinni pidasid, vältimaks kellegi huvil trampimist (minu puhul ääretult vajalik). Jään neile alati tänulikuks.


Millistel erialadel võib tööd leida?

  • Bioloogialaborandina uurimisasutustes ja biotehnoloogiat rakendavates ettevõtetes, samuti ka üldharidus- ja kõrgkoolis.
  • Bakalaureuse õppekava lõpetanutel on oskused töötada loodusgiidina loodusretki ja loodusõpet korraldavates ettevõtetes.
  • Keskkonnakaitsespetsialistina nii riigiasutustes kui ka looduskeskkonna kasutamisega seotud ettevõtetes.
  • Botaaniku-floristina taimede kasvatamise ja müügiga tegelevates ettevõtetes.
  • Loomakaitsespetsialistina.

Edasiõppimine magistriastmel laiendab võimalike erialade loetelu veelgi.

Edasiõppimisvõimalused

Bakalaureuseõppe lõpetajat ootame edasi magistriõpingutesse. Eelkõige oled oodatud jätkama oma õpinguid Tallinna Ülikooli molekulaarne biokeemia ja ökoloogiagümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja või keskkonnakorralduse magistriõppes. Loodusteaduse kõrvaleriala läbimisel on võimalik õpinguid jätkata sama eriala magistriõppes. Inimeseõpetuse kõrvaleriala võtnutel on võimalus minna magistritasemel õppima ka organisatsioonikäitumist. Magistrikraadiga lõpetanud saavad jätkata õpinguid doktorantuuris.

Lisaks on võimalik õpinguid jätkata paljudel osaliselt avatud õppekavadel ja kõikidel avatud õppekavadel. Meie lõpetajad on olnud väga edukad oma õpingute jätkamisel nii teistes Eesti ülikoolides kui ka välismaa ülikoolides.

Artiklid ja uuringud

Tehtud lõputööd

Vaata loodus- ja terviseteaduste instituudis tehtud lõputöid siin.

Huvitavad videod:

Valik erialaseid kõrgkooli õpikuid

  • Geneetika õpik kõrgkoolile (Ain Heinaru, 2012)
  • Rakubioloogia (Toivo Maimets, Sulev Kuuse, 2018)
  • Townsend, C. R., Begon, M., Harper, J.- L. 2003. Essentials of Ecology. Blackwell (saadav TLÜ raamatukogust nii paberkandjal kui ka e-õpikuna). 
    Masing, V. (koost.). 1992. Ökoloogialeksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 
  • Kukk. T. 1996 Soontaimede anatoomia väike praktikum; Ingerpuu, N.; Vellak, K. (koost.) 1998 Eesti sammalde määraja; Kalda, A. (toim.) 1979 Botaanika II; Krall, H.; Kukk, T.; Kull, T jt. 1999 Eesti taimede määraja. Tartu.
  • Hickman, C. P, Roberts L. S., et.al. 2008. Integrated Principles of Zoology, 14th ed. McGraw-Hill. 
  • Biology: concepts & connections. San Francisco, CA [etc.]: Benjamin/Cummings, N. A. Campbell, J. B. Reece....[et al.] (2003). (valitud peatükid, CD) 
  • Plant Physiology. Sunderland: Sinauer Associates.Taiz, L., Zeiger, E. (1998, 2002). 
  • Vaata ka teisi eriala õpikuid õppekava ainete loetelust.

 

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: Kairi koort
Õppenõustaja-spetsialist: Marianne Paapstel

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409 410

Sarnased erialad

Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Meie teaduspõhine ja distsipliinidevaheline õppekava ühendab erinevaid biokeemia ja -tehnoloogia ning molekulaarbioloogia valdkondi ja nende rakendusi erinevates kliinilistes süsteemides või ökoloogias, pakkudes üliõpilasele võimaluse oma huvidest lähtuvalt läbi valikainete täpsemale teemale spetsialiseeruda.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala

Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Õpetajana on võimalik anda edasi oma ideid Eesti koolihariduse paremaks muutmiseks ja kujundada kool kohaks, kus õpilased ennast arendades mõnusalt tunnevad ehk olla teenäitaja ja suunaja. Õppekaval saab õppida bioloogia-, füüsika-, geograafia- ja keemiaõpetaja suunal. Õpetaja eriala omandajatele on olemas rahalised stipendiumid.

Magistriõpe
Eesti keel
lävendipõhine vastuvõtt
Sessioonõpe
Vaata eriala

Keskkonnakorraldus, MSc

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Õppekava keskmes on keskkonnateadlike ja keskkonnasäästlike põhimõtete rakendamine erinevates tegevusvaldkondades.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala

Integreeritud loodusteadused, BSc

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Sind huvitavad erinevad loodusteadused või soovid spetsialiseeruda mõnes kindlas loodusteaduste vallas. Sellel õppekaval ei pea Sa juba enne ülikooli sisseastumist teadma, milline on Sinu unistuste loodusteaduslik suund. Piisab sellest, kui näed oma tulevikutegemisi üht- või teistmoodi seotuna loodusteaduste sfääriga (füüsika, keemia, geograafia, bioloogia jne) ning õpingute käigus saad neid omavahel kombineerida.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
lävendipõhine vastuvõtt
Päevaõpe
Vaata eriala

Keskkonnakorraldus, BSc

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Hoolid keskkonnast ja Sind huvitab jätkusuutlik tulevik? Soovid kaasa rääkida ühiskonna jaoks olulistel keskkonnateemadel? Oled meeskonnahing ja sulle meeldivad välipraktikumid? Keskkonnakorralduse õppekava keskmes on keskkonnaküsimuste reguleerimisvõimalused nii kohalikus kui üleilmses ulatuses.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
lävendipõhine vastuvõtt
Päevaõpe
Vaata eriala