Bioloogia

Bioloogia (kõrvalerialaga)

Sind huvitavad eluslooduse protsessid ja mitmekesisus. Sind huvitavad rakkude sees toimuvad biokeemilistest protsessid, geenide avaldumise seaduspärasused või organismide mitmekesisusest erinevates kooslustes ja ökosüsteemides. Bioloogia (kõrvalerialaga) õppekaval õppides saad loodusteadusi lõimiva hariduse, mille kujundamisel oleme jätnud tudengile valikuvabaduse. Bioloogia peaeriala saad kombineerida, keemia, geograafia, inimeseõpetuse või füüsika kõrvalerialaga.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv lävendipõhine vastuvõtt

Õppevorm Päevaõpe

 

Bioloogiat õppides saad loodusteadusi lõimiva hariduse, mille kujundamisel oleme jätnud ka valikuvabaduse. Meil õppides saad süvendatud teadmisi eluslooduse toimimise ja mitmekesisuse kohta. Lisaks omandad kriitilise mõtlemise oskuse, mis aitab iseseisvalt otsustada.

Keda ootame õppima?

Bioloogia eriala sobib just Sulle kui:

  • Sind huvitavad eluslooduse protsessid ja mitmekesisus.
  • Sind huvitavad rakkude sees toimuvad biokeemilised protsessid, aga ka siis, kui oled huvitatud organismide mitmekesisusest erinevates kooslustes ja ökosüsteemides.
  • Oled huvitatud loogilise mõtlemise ja iseseisva töö oskuste arendamisest.

Piisab sellest, kui oma tulevikutegemisi nähakse üht- või teistmoodi seotuna loodusteaduste sfääriga. Samas on õppekavale väga oodatud ka juba väga selge plaaniga üliõpilaskandidaadid ning õppekava ülesehitus ei piira nende paika pandud eesmärkide saavutamist mitte kuidagi.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna Ülikool on ainuke koht Tallinnas, kus saab õppida bakalaureuseastmes peaerialana bioloogiat.
  • Õppekava on tehtud nii, et see võimaldab kombineerida just endale sobiva ala ja kava.
  • Õppekavas on juba bakalaureuse astmes välipraktikumid kogenenud teadurite juhendamisel.
  • Sõbralik õpikeskkond.
  • Alates 2016. aastast on õppekavas ka interdistsiplinaarne projektõpe, kus mitme eriala tudengid panustavad ühiste eesmärkide või ühise probleemi lahendamisse.
  • Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on võimalik lisaks tasemest tulenevale keeleõppele valida ka inglise keeles õpitavaid aineid.

3700x1100%20LTI%20shoot21.jpg

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppetöös on suur osatähtsus ka laborites toimuvatel praktikumidel. Kolme suvise välipraktikumi ajal õpid põhjalikult tundma peamisi Eesti looduses esinevaid liike ning süvendad loengutel omandatud teadmisi nende praktilise rakendamise käigus.

Molekulaarteaduste praktika toimub molekulaar-ja rakubioloogia, mikrobioloogia ja bio- ja geenitehnoloogia ainete raames. Kaasaegselt sisustatud molekulaarteaduste laborites saavad üliõpilased praktikas tundma õppida tänapäevastes teadusuuringutes rakendatavat kõrgetasemelist teadusaparatuuri.

3700x1100%20LTI%20shoot10.jpg

Heida pilk meie Astra 5. korruse molekulaarteaduste laboritele.

Loengutegevusse on kaasatud peale Tallinna Ülikooli õppejõudude ka külalisõppejõud Eesti ja välisriikide teistest ülikoolidest ja instituutidest. Tudengitel on võimalik osaleda Erasmus+ vahetuses meie partnerülikoolide ja -instituutide juures Rootsis, Tsehhis, Belgias, Hollandis, Luxemburgis, Türgis, Kreekas ja mujal.  

Alates 2016. aastast on õppekavas ka interdistsiplinaarne projektõpe, kus mitme eriala tudengid panustavad ühiste eesmärkide või ühise probleemi lahendamisse.

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409 410 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe

Õppetöö toimub päevaõppe vormis iganädalaselt esmaspäevast reedeni.

Olulised erialaained, kõrvalerialad

Peaerialaks on bioloogia. Õppekava läbimiseks tuleb valida endale kõrvaleriala. Valik tuleb teha esimese õppeaasta kevadsemestri jooksul. Kõrvaleriala läbimine bakalaureuse astmel võimaldab jätkata õpinguid vastava eriala magistriõppes. Samuti annab see pärast õpetajakoolituse magistriõpingute lõpetamist õiguse õpetada vastavat õppeainet põhikoolis. Kõrvaleriala saab valida loodus- või täppisteaduste valdkonnast (keemia, geograafia, füüsika, või inimeseõpetus), sest nii on lihtsam siduda seda bioloogiaga ning kasu õpingutest on seetõttu suurem.

3700x1100%20LTI%20shoot5.jpg

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

 

Kairi Koort on süsteemibioloogia lektor ning alates aastast 2015 kureerib Tallinna Ülikoolis bioloogia õppekavasid. Ta on õppinud Karolinska Instituudis, Stocholmis ning ligi kümme aastat tegelenud teadustööga Euroopa Bioinformaatika Instituudis ja Cambridge Ülikoolis, Suurbritannias.

Kairi Koorti teaduslikud huvid on seotud biomeditsiini ja bioinformaatikaga. Viimaste aastate projektid on keskendunud neuroloogiliste haiguste, nagu näiteks Parkinsoni tõbi, geneetiliste aluste uuringutele ning inimese mikrobioomi uurimisele. Nende kompleksete süsteemide uurimiseks kasutab ta järgmise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiaid ja ülegenoomseid ning bioinformaatika meetodeid. Kairi Koorti teadustöö on ka täna seotud erinevate rahvusvaheliste teadusasutustega - tema tähtsamateks koostööpartneriteks on Luksemburgi Ülikooli  Biomeditsiinisüsteemide Keskus, Uppsala Ülikool ja Karolinska Instituut Rootsis, Cambridge Ülikool, Imperial College ja Euroopa Bioinformaatika Instituut Suurbritannias. Eesti-sisesed koostööprojektid on seotud  Ida-Tallinna Regionaalhaigla, Synlab Eesti, Põhja-Tallinna Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega.

Lisaks teadustööle tegeleb ta loodusteaduste populariseerimisega olles kaasatud Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuse ning Looduse Akadeemia tegevusse. Kairi Koort annab regulaarselt genoomika ning biomeditsiini teemadega seotud avalikke loenguid nii Eestis kui välisriikides.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Madis Metsis on tegelenud oma elus mitme eri teadussuunaga - klassikalisest molekulaarbioloogiast kuni neurobioloogiani. Viimasel 10 aastal on olnud ta huvide keskpunktis erinevate organismitüüpide roll ja omavaheline mõju keskkonnas, seda nii vabas looduses, põllul kui ka inimkeha õõntes. Koostöö ja vastandlikus erinevate organismide vahel loob meid ümbritseva looduse mitmekesisuse ja paneb aluse tasakaalule, mis sageli võib olla väga õrn ja inimese poolt kergelt rikutav.

Igapäevases teaduses tegeleb Metsis mullas elutsevate mikroorganismide - bakterite ja seente omavahelise kooselu uurimisega ja püüan seda rakendada mõistmaks kuidas need kaks gruppi suhtlevad aja jagavad ökoloogilist nišši taimedega. Kas siis soodustades nende kasvu või hoopis osutudes neile patogeenideks. Tähtis roll selles tegevuses on ka erinevate bioinformaatiliste rakenduste kasutamisel ja loomisel, sest andmekogused on sageli astronoomilised ja ilma võimaste arvutiteta nendega hakkama ei saa.

Koostööd on Madis Metsis viimasel ajal teinud eelkõige Hispaania teadlastega, kellega koos tegelenud põhiliselt oliivipuu haiguste tekke, ärahoidmise ja diagnoosimise probleemidega.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


Tõnu Ploompuu on botaanika ja mükoloogia lektor, Eesti parim botaanik mükoloogide seas ja parim mükoloog botaanikute seas. On hästiuuritud elustikuga Eestile leidnud juurde nii soontaimede, sammalde kui seente uusi liike ja tähelepanuvärseid vorme. Floristiliste ja fungistiliste käsitluste kõrval armastab uurida ka Eesti kooslusi – omadega rappa minna, pärandkooslusi lahata, teiste rikutud elupaikades selgust saada, inimeste jäetud kaudseid jälgi otsida. Viimastega seostub ka inimese elukeskkonna mõtestamine, linnaruumi toimimise käsitlemine.

Teiseks suunaks tema tegevuses on evolutsiooni probleemide teoreetiline lahendamine. Elu tekke ja oluliste organismirühmade tekkeks vajalike muutuste kirjeldamine, barjääride ja nende võimalike ületusteede täpsustamine. Geneetilised muutused evolutsioonis on informatsiooniliselt põhimõttelt samasugused kui seda on inimese sotsiaalsetes infosüsteemides toimuvad, sellest tuleneb inimese sotsiaalsete süsteemide evolutsiooni käsitlemine. Viimasest lähtuvalt ei ole Tõnul võimalik suud kinni hoida, kui poliitikud hakkavad perpetum mobile kasutamist inimestele kohustuslikuks muutma.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Tõnu Ploompuu - Eestis on ligi 160 erinevat liiki voililli


Tiit Land on 2011. aastast Tallinna Ülikooli rektor ja biokeemik. Ta lõpetas aastal 1989 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna. Aastatel 1990–1994 oli Stockholmi Ülikooli doktorant. Kaitses aastal 1994 Stockholmi Ülikoolis filosoofiadoktori (PhD) väitekirja. Väitekirja teemaks oli "Galanin receptor ligands: agonists and the first antagonists".

Aastatel 1994–1999 oli teaduriks USA riiklikus terviseinstituudis. Aastatel 1999–2006 Stockholmi Ülikooli Neurokeemia ja Neurotoksikoloogia Instituudi teadur ja õppejõud. Aastast 2007 töötab ta Tallinna Ülikoolis keemia õppetooli professorina.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

 


Rando Tuvikene on keemia vanemteadur ja dotsent. Ta on tegelenud merevetikate keemilise koostise uurimisega enam kui 12 aastat, kaitsnud sel teemal magistri- ja doktorikraadi Tallinna Ülikoolis ning läbinud järeldoktorantuuri Jaapanis.

Tema peamisteks uurimisteemadeks on puna- ja pruunvetikates esinevate tarretuvate polüsahhariidide  keemilise koostise ja omaduste vaheliste seoste selgitamine ning mereorganismidest pärinevate biomasside väärindamine. Samuti tegeleb ta taimsest ja mükoloogilisest materjalist pärinevate bioaktiivsete ainete uurimisega.

Rando Tuvikene on arendanud koostööd Jaapani, Hiina, Kanada, Taani, Norra ja Prantsusmaa teadlastega. Tema juhtimisel on läbi viidud mitmeid rakendusliku sisuga uuringuid, sh välja töötatud looduslike kosmeetikatoodete retsepte, arendatud tehnoloogilisi skeeme taimsete pigmentainete ja polümeeride ressursisäästlikuks ekstraktsiooniks ning uuritud võimalusi alternatiivsete õlleselitajate tootmiseks.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


Saima Kuu on terviseteaduste lektor. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuse õppe füsioterapeudina ning kaitsnud magistri- ja doktorikraadi liikumis- ja sporditeadustes. Enne ülikooli õppejõu ametisse asumist on Saima teinud liikumisravi Sclerosis Multiplex'i keskuse patsientidele ning õpetanud massööre Eesti Massaaži ja Teraapiakoolis.

Saima lemmik õppeaine on Inimese anatoomia ja füsioloogia, kuid peale selle õpetab ta tudengitele veel Massaaži ja Toitumise aluseid.

Tema uurimistöö suunad on seotud rühi, kehalise aktiivsuse ja laste kehalise võimekusega.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

 


Kalle Truus on anorgaanilise ja üldkeemia dotsent. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja kaitsnud doktorikraadi Orgaanilise Keemia Instituudis Moskvas.

Kalle Truusi teaduslikud huvid on seotud erinevate looduslike ühendite keemilise struktuuri ja analüüsi probleemidega. Ta on uurinud Läänemere ja Vaikse ookeani vetikate polüsahhariidide struktuuri, taimealkaloide ja jälgelementide sisaldust merevees. Ta on tegelnud keemianomenklatuuri arendamisega ja kirjutanud (enamasti koos kaasautoritega) mitmeid raamatuid, sealhulgas ülikooliõpiku „Elementide keemia“. Ta on juhtinud Riiklikku vetikaprogrammi ja olnud mitmete Eesti Teadusfondi grantide hoidja. Viimastel aastatel on Kalle Truus keskendunud psühhoaktiivsete seente ja jugapuu vähivastaste alkaloidide analüüsi probleemidele.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

Vastuvõtutingimused

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam 25%
  • Vastuvõtueksam 75%
  • Vastuvõtulävend on 65 palli

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Eksami käigus tuleb kandidaadil valida välja pakutud loodusteadusliku probleemipüstitusega avatud küsimuste hulgast kaks. Ühele küsimusele tuleb vastata kirjalikult ning teisele suuliselt, vesteldes vastuvõtukomisjoni liikmetega. Küsimuste lahendamiseks tuleb rakendada loogilist mõtlemist, analüüsioskust ning gümnaasiumis omandatud loodusteaduslike teadmiste sünteesi. Vestluse käigus hinnatakse ka üliõpilaskandidaadi motivatsiooni õpinguteks.

Vabatahtlik töö

Bioloogia (kõrvalerialaga) on ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel võimalik taotleda vastuvõtueksamile lisapunkte vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb vastuvõtueksamile kaasa võtta täidetud avaldus. Avaldusel peavad kindlasti olema märgitud ka organisatsioon, mille töös osaleti, ning organisatsiooni esindaja kontaktandmed ja allkiri. Vastuvõtueksamil on võimalik ühekordselt arvestada 4 punkti erialase vabatahtliku töö või 2 punkti mitteerialase vabatahtliku töö eest.

Vastuvõtueksamite ajakava

Sisseastumise ajakava

Kuhu edasi?

Silmapaistev vilistane

Sander Paekivi 

Tallinna Ülikooli füüsika doktorant ja Teaduste Akadeemia Kolme Minuti Loengute konkurssi võitja 2016.

"Bioloogia õpingud rajasid vundamendi, millel toimetan ka nüüd. Meenutan rõõmuga oma õppejõude, kes kõiki soovijaid suunasid ning väljendist "pole olemas rumalat küsimust" raudselt kinni pidasid, vältimaks kellegi huvil trampimist (minu puhul ääretult vajalik). Jään neile alati tänulikuks."

 


Millistel erialadel võib tööd leida?

  • Bioloogialaborandina nii üldharidus- kui kõrgkoolis, aga samuti uurimisasutustes ja biotehnoloogiat rakendavates ettevõtetes
  • Bakalaureuse õppekava lõpetanutel on oskused töötada loodusgiidina loodusretki ja loodusõpet korraldavates ettevõtetes
  • Keskkonnakaitsespetsialistina nii riigiasutustes kui ka looduskeskkonna kasutamisega seotud ettevõtetes
  • Botaaniku-floristina taimede kasvatamise ja müügiga tegelevates ettevõtetes
  • Loomakaitsespetsialistina

Edasiõppimine magistriastmel laiendab võimalike erialade loetelu veelgi.

Edasiõppimisvõimalused

Bakalaureuseõppe lõpetajat ootame edasi magistriõpingutesse. Eelkõige oled oodatud jätkama oma õpinguid Tallinna Ülikooli molekulaarne biokeemia ja ökoloogiagümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja või keskkonnakorralduse magistriõppes. Loodusteaduse kõrvaleriala läbimisel on võimalik õpinguid jätkata sama eriala magistriõppes. Magistrikraadiga lõpetanud saavad jätkata õpinguid doktorantuuris.

Lisaks on võimalik õpinguid jätkata paljudel osaliselt avatud õppekavadel ja kõikidel avatud õppekavadel. Meie lõpetajad on olnud väga edukad oma õpingute jätkamisel nii teistes Eesti ülikoolides kui ka välismaa ülikoolides.

Artiklid ja uuringud

Miks meie valida instituut?

  • Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut ehk LTI on suuruselt kolmas instituut Tallinna Ülikoolis. Meil on ligi 1300 tudengit, kes õpivad nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes.
  • LTI on kaasaegne õpikeskkond, kus on tasemel laborid, töökojad ja ateljeed, mis kõik toetab teaduse arengut.
  • LTI toetab õppekavade ja teadusvaldkondade koostööd. Meie tudengid lahendavad erialadevahelisi probleeme koos teiste instituutide üliõpilastega, tehes kaasa ELU ehk Erialasid Lõimiva Uuenduse projektis.
  • LTI toetab tudengite mobiilsust. Meie üliõpilastel on võimalus õppida Erasmuse vahetusprogrammi ja teiste stipendiumite toel õppesemestri või -aasta mõnes välisriigi ülikoolis.
  • LTI õppekavades on ette nähtud erialapraktika, mis arendab tööturule suunatud teadmisi ja oskusi.
  • LTI vastutada on terve ja säästva eluviisi kujundamine ülikoolis – oleme ise eeskujuks teistele.

Silmapaistvad tudengitööd

Esile tõstetud publikatsioonid

Tehtud lõputööd

Vaata loodus- ja terviseteaduste instituudis tehtud lõputöid siin.

Huvitavad videod:

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Tudengite õppetöövälist akadeemilist elu kujundavad enamasti TLÜ üliõpilasesindus ja LTI üliõpilasnõukogu. Väljaspool õppetööd on sagedasemateks ajaveetmisvõimalusteks osalemine Ülikooli esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusvõistkonnad), tantsu ja lauluga.

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: Kairi koort
Õppenõustaja-spetsialist: Marianne Paapstel

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409 410

Sarnased erialad

Integreeritud loodusteadused

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Sind huvitavad erinevad loodusteadused või soovid spetsialiseeruda mõnes kindlas loodusteaduste vallas. Sellel õppekaval ei pea Sa juba enne ülikooli sisseastumist teadma, milline on Sinu unistuste loodusteaduste kitsas eriala. Piisab sellest, kui näed oma tulevikutegemisi üht- või teistmoodi seotuna loodusteaduste sfääriga. Spetsialiseeruda saab: klassikaliste loodusteaduste peaerialal (bioloogia, füüsika, keemia, geoökoloogia, matemaatika) jätkusuutliku arengu ja loodusteaduste peaerialal ning infotehnoloogia loodusteadustes peaerialal.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Keskkonnakorraldus, BA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Sa hoolid keskkonnast ja Sind huvitab jätkusuutlik tulevik. Soovid leida vastandlikke huvisid arvestavaid lahendusi ning kaasa rääkida ühiskonna jaoks olulistel teemadel. Oled meeskonnahing ja sulle meeldivad välipraktikumid. Keskkonnakorralduse õppekava keskmes on keskkonnaküsimuste reguleerimisvõimalused nii lokaalses kui globaalses ulatuses.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Keskkonnakorraldus, MA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Õppekava keskmes on keskkonnaküsimuste reguleerimisvõimalused nii lokaalses kui globaalses ulatuses. Erialal õpitakse jätkusuutlikku keskkonnaressursside kasutust läbi kaasaegsete õppemetoodikate.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Meie teaduspõhine ja distsipliinidevaheline õppekava ühendab erinevaid biokeemia ja -tehnoloogia ning molekulaarbioloogia valdkondi ja nende rakendusi erinevates kliinilistes süsteemides või ökoloogias, pakkudes üliõpilasele võimaluse oma huvidest lähtuvalt läbi valikainete täpsemale teemale spetsialiseeruda.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala