Põhikooli riiklik õppekava (2011) sätestab: “III kooliastmes korraldab põhikool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline. Loovtöö temaatika valib kool, täpsema teemavaliku teevad õpilased. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Loovtöö korraldust kirjeldatakse kooli õppekavas.” Loovtöö tegemine on ka üheks põhikooli lõpetamise eelduseks ning see protsess võimaldab toetada nii üldpädevuste arengut kui ka toetada läbivate teemade paremat mõistmist.
Gümnaasiumis sooritatava õpilasuurimuse või praktilise töö korraldust reguleerib mitu riiklikku dokumenti, kus on selgelt välja toodud tegevuse eesmärgid, milleks on terve rea oskuste arendamine (sh loova eneseväljenduse, koostöö, iseseisvalt töötamise, uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja andmete kogumise ja analüüsimise, teoreetiliste teadmiste praktilise rakendamise, töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva meetodi ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise, tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise, teadusteksti koostamise, oma tegevuse ja töö analüüsimise, töö korrektse vormistamise, kokkuvõtte ja resümee koostamise ning töö kaitsmise oskused) ja nõuded hindamisele (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, 2010; Õpilasuurimuse ja praktilise töö ..., 2013). Seega erinevalt gümnaasiumitest on põhikooli III astmes tehtava loovtöö korralduse osas jäetud koolidele märksa vabamad käed ja see, kas loovtööde protsessis gümnaasiumi kohta käivates dokumentides loetletud oskuste arendamist eesmärgiks seatakse või mitte, on kooli otsustada.
Haridus- ja teadusministeerium koostas loov- ja uurimistööde kohustuse kehtestamisel mitmeid tugimaterjale, mida koolid oma juhendite loomisel võivad aluseks võtta. Neis on loovtöö olulise eesmärgina kirjas pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ja toetada muuhulgas mitmeid enesejuhitud õppimise pädevuste kujunemiseks olulisi aspekte: õpimotivatsiooni, iseseisvat ja rühmas töötamist, probleemide lahendamist, kriitilist mõtlemist, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskust, tegevuse kavandamise ja kavandatu järgimise ning tegevuse ja töö analüüsimise oskust, eneserefleksiooni kujunemist jne (Kulderknup & Raudsepp, 2011; Raudsepp & Liblik, 2017).
Samal ajal selgub Loime (2016) uurimuse tulemustest, et kuigi loovtööde tegemise praktikat hinnatakse õpilaste üldpädevuste arendajana kõrgelt, siis ometi loovtööde tegemine sageli ei tõsta õpilaste õpimotivatsiooni ja ligi kolmandik uuringu raames läbiviidud küsitlusele vastanutest väitis ka, et see protsess ei suurenda õpilaste üldistus- jm analüütilisi oskusi. Samuti tuuakse õpilaste vastustes murekohtadena välja, et loovtöö tekitab suurt stressi, on väsitav ja paljunõudev (Ibid., 2016).