Kokkuvõtvalt võib öelda: teaduslikus uurimistöös käsitletakse teooriana kogumit omavahel seotud väiteid, mis selgitavad, kirjeldavad või ennustavad nähtust teatud kontekstis ning toetuvad tugevale empiirilisele alusele. Empiirilise aluse moodustavad eeldused, mõisted, väited, hüpoteesid ja andmed. Teaduslikus uurimistöös on teooriatel oluline roll, sest nad kujundavad viisi, kuidas uurijad tõlgendavad uuritavat nähtust. Seega on teooria teatud tõlgendusraamistik.

Info hankimise uurijad on oma uuringute mõtestamiseks kasutanud mitmeid teooriaid. Enamus teooriaid, mida rakendatakse informatsiooni hankimise uurimisel pärinevad sotsioloogia, massikommunikatsiooni ja psühholoogia vallast. Teatud mõjutusi on samuti organisatsioonikäitumise ja juhtimise, majanduse ja lingvistika vallast.

Mudel tavaliselt keskendub kitsamatele probleemidele kui teooriad ja mõnikord võib eelneda teooriate arendamisele. Näiteks võib olla tegemist piiratud mudeliga kui on esitatud joonis, mis näitab, kuidas uuringu subjektid tavaliselt veebis navigeerivad - selline mudel ei näita, kuidas kõik inimesed leiavad veebist infot, kuid see mudel võib viia teooriani infootsingust elektroonilises keskkonnas.

Infootsingu vallas eksisteerib palju mudeleid.

Paradigma on sõna, mis muutus populaarseks tänu teadusajaloolasele Thomas Kuhnile, kes kirjutas 1962.aastal raamatu "Teadusrevolutsioonide struktuur" (The Structure of Scientific Revolutions). Tema määratluse kohaselt, on paradigma kõigi kindlas valdkonnas tegutsevate uurijate poolt tunnustatud konkreetne teadussaavutus, mis teatud aja jooksul on teadlaskonnale näidiseks, kuidas probleeme püstitada ja lahendada.

Paradigma tundmaõppimine valmistab üliõpilase ette tegevuseks konkreetses teadlaskogukonnas (scientific community). Teadlaskogukond on uurijate rühm, kes on koondunud ühise paradigma ümber. Ta koosneb inimestest, kes on õppinud teadusliku tegevuse olemust ühtede ja samade mudelite peal. Just see neid ühendabki. Kogukonna liikmetel on ühesugused (teadlikud ja ebateadlikud) reeglid, ühesugused arusaamad sellest, mida uurija peab tegema, mis on ja mis ei ole teaduslik küsimus, millised on põhilised uurimisvõtted.