Mudel tavaliselt keskendub kitsamatele probleemidele kui teooriad ja mõnikord võib eelneda teooriate arendamisele. Näiteks võib olla tegemist piiratud mudeliga kui on esitatud joonis, mis näitab, kuidas uuringu subjektid tavaliselt veebis navigeerivad - selline mudel ei näita, kuidas kõik inimesed leiavad veebist infot, kuid see mudel võib viia teooriani infootsingust elektroonilises keskkonnas.

Mudelid on siiski sageli defineeritud seoses teooriatega. Näiteks Simon ja Burstein (1985: 53) nimetavad mudeleid "miniteooriateks". Nii teooriad kui mudelid on tegelikkuse lihtsustatud versioonid, kuid mudelid tavaliselt teevad oma sisu konkreetsemaks diagrammi kujul. Nagu teooriagi, kirjeldab mudel mõistete vahelisi seoseid, kuid on tihedamalt seotud reaalse maailmaga kui teooria.

Mudelid võivad olla pragmaatilised ja kirjeldavad: näiteks joonis sellest, kuidas dokument liigub bürokraatlikus protsessis. Mudelid võivad olla formaalsed ja kombineerida matemaatilise ja kujundusliku loogika.

Infootsingu vallas eksisteerib palju mudeleid. Üks varasemaid mudeleid informatsiooni hankimise vallas on tõenäoliselt Donohew ja Tiptoni (1973) mudel, mis vaatles järjestikulisi sündmusi informatsiooni hankimisel, kuid ei määratlenud olulisi mõjufaktoreid (demograafilised, ülesannetest tulenevad ja psühholoogilised mõjufaktorid).

Ellis'e (1989) ja Kuhlthau (1991) infootsingu protsessi mudelid on nii universaalsed, et neid on võimalik kasutada igas valdkonnas ning esitavad rea kognitiivseid etappe (Kuhlthau mudel esitab samuti afektiivseid muutusi) või käitumislaade, mida inimesed läbivad kui nad otsivad ja hindavad informatsiooni. Nende mudelid ei võta arvesse paljusid faktoreid ja muutujaid, mida üldiselt peetakse silmas infohankimise uuringutes: infovajaduse tüüp, informatsiooni laad, infoallikate kättesaadavus ja neile iseloomulikud omadused.

Reijo Savolainen on esitanud (1995) argielu infohankimise mudeli, kuid ka tema mudelis puuduvad infovajaduse ja allikate elemendid. Case (2002) leiab, et infohankimise mudelid on sageli küllaltki kitsalt keskendunud info hankimise teatud dimensioonile - kas otsiülesandele, ainevaldkonnale või tööle. Näiteks Ingwerseni (1996) ja Marchionini (1995) mudelid peavad silmas teatud ülesannet, nt elektroonilise informatsiooni osingut andmebaasides või raamatukogu siduskataloogides. Voigt (1961), Menzel (1964), Paisley (1968), ja Orr (1970) portreteerisid teadlaste informatsiooni hankimist. Hernon (1984) ja Ellis (1989) keskendusid oma mudelites sotsiaalteadlastele. Ellise mudel laiendati hiljem ka füüsikute info hankimisele.

Mudelid, mis on üldist laadi ja vaatlevad informatsiooni hankimist paljudes kontekstides, ametite, rollide ja teadmisvaldkondade puhul on järgnevad:

• Tom Wilsoni mudel (1981, 1999),
• James Krikelasi mudel (1983),
• Leckie, Pettigrew ja Sylvaini mudel (1996) ja
• David Johnsoni mudel (1997).