Väidetavalt pärineb sõna ‘teooria' kreeka keelest ja tema juured ulatuvad 16.sajandisse.

Eksisteerib palju teooria definitsioone:

• Douglas Ezzy (2002) väidab, et teooria on ideede kogum.
• Allan Kellehear (1993) leiab, et teooria on väide seostest mõistete või muutujate vahel.
• Richard Rudner (1966) märgib, et teooriad on selgitused, kuidas meie maailma teatud aspektid toimivad, süstemaatilised väited, mida on võimalik empiiriliselt testida.

Psühholoog George Kelly (1963, lk. 18) selgitab: "Teooriat võib vaadelda kui viisi siduda kokku suur hulk fakte nähtuse olemuse selgitamiseks. Teooria võimaldab näha argielu iseloomulikke jooni ja mõista põhiprintsiipe, millel põhineb eesmärgipärane ja produktiivne tegevus. Teooria annab aluse aktiivseks eluhoiakuks" (Kelly, 1963: 18).

Donald O. Case (2002, 2007) tsiteerib Bakerit (1999) ja Mullins'it (1973), kes väidavad järgmist: "Teooriad on seletused. Nad on üldistused. Teooriad on väited, mis püüavad selgitada seoseid nähtuste vahel".

Tuntud infoteadlane Carol Kuhlthau märgib, et teooria on faktide keeruka kombinatsiooni kontseptualiseerimine (mõtestamine) [A theory is a conceptualization of a complex combination of facts] (Kuhlthau, 1993, lk. xvi).

Olenevalt sellest, millise teadusvaldkonnaga (matemaatika, filosoofia, füüsika jt) on tegemist, võib kohata erinevaid definitsioone ja lähenemisi teooriale. Üldtuntud teooriad on näiteks relatiivsusteooria ja evolutsiooniteooria.

Kursuses "Sissejuhatus infoteadusesse" puutusite kokku mitmete ühiskonnateooriatega:

• Daniel Belli postindustriaalse ühiskonna teooria,
• Yonej Masuda infoühiskonna teooria,
• Jean Baudrillardi postmodernistliku ühiskonna teooria,
• Manuel Castells'i informatsioonilise arengu teooria,
• Stanfordi Ülikooli professori Paul Romeri ning tema töörühma uue kasvu teooria (new growth theory) jt.