Teooriad infoteaduslikes uuringuis

Pettigrew ja McKechnie analüüsisid 2001.aastal 1160 infoteadusealast artiklit, mis väidetavalt olid seotud teooria, hüpoteeside, kontseptuaalsete võrgustike, põhiprintsiipide, teaduslike lähenemiste, kontseptualiseerimise või mudelitega. Tulemused viitasid üksikute mõistete kasutamisest nagu "relevantsus" ja "infovajadus" kuni teooriate kasutamiseni.

Teooriad seostusid peamiselt järgmiste nimedega:

  • Ameerika filosoof, psühholoog ja haridustegelane John Dewey,
  • Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja Sigmund Freud,
  • Briti sotsioloog Anthony Giddens,
  • Saksa filosoof ja sotsioloog Jürgen Habermas ja
  • Ameerika sotsioloog Robert Merton.

Ainult väikene osa nendest artiklitest sisaldas teooria formaalsetele kriteeriumitele vastavaid teooriaid.

Marcia Bates http://gseis.ucla.edu/faculty/bates/

Marcia J. Bates (2005) esitab 13 metateooriat raamatukogu- ja infoteaduses:

  • Ajalooline lähenemine (A historical approach).
  • Konstruktivistlik lähenemine (A constructivist approach)
  • Konstruktionistlik või diskursuseanalüütiline lähenemine (A construtionist or discourse-analytic approach)
  • Filosoofilis-anlüütiline lähenemine (A philosophical-analytical approach).
  • Kriitiline teooria (A critical theory approach)
  • Etnograafiline lähenemine (An ethnographic approach).
  • Sotsiaalkognitiivne lähenemine ( A socio-cognitive approach).
  • Kognitiivne lähenemine (A cognitive approach)
  • Bibliomeetriline lähenemine (A bibliometric approach)
  • Füüsiline lähenemine (A physical approach)
  • Tehniline lähenemine (An engineering approach)
  • Kasutajakeskse disaini lähenemine (A user-centered design approach)
  • Evolutsiooniline lähenemine (An evolutionary approach)

Mitmed uurijad (Krikelas, 1983, Wilson, 1999, Case, 2001) on väitnud, et infootsingu ja hankimise vallas puudub keskne teooria. Enamus info hankimise alastest uuringutest ei pretendeerigi teooria arendamisele ja on üsna praktilist laadi: tihtipeale kogutakse andmeid selleks, et muuta paremaks mingit infoteenust või infoasutuse nagu näiteks raamatukogu tegevust. 

 

« Previous | Next »

Sirje Virkus, Tallinna Ülikool, 2010