Info hankimise uurijad on oma uuringute mõtestamiseks kasutanud mitmeid teooriaid. Enamus teooriaid, mida rakendatakse informatsiooni hankimise uurimisel pärinevad:

• sotsioloogia,
• massikommunikatsiooni ja
• psühholoogia vallast.

Teatud mõjutusi on samuti:

• organisatsioonikäitumise ja juhtimise,
• majanduse ja
• lingvistika vallast.

Näiteks on

• Wilson (1999) kasutanud Bandura sotsiaalse õppimise teooriat,
• Erdelez (2000), Pettigrew (2000), Savolainen (2001) ja Wicks (1999) Dunn'i ja Granovetteri sotsiaalsete võrkude teooriat,
• Chatman (198&) ja Case (1987) Rogersi innovatsiooni hajumise teooriat,
• Talja (1997), Olsson (1999), Tuominen (1997) ja Radford (2001) Foucault'i teadmiste ja võimu diskursust,
• Anderson (1996) ja Bryant (1984) Folkmani stressi ja toimetuleku teooriat jne.

Info hankimise valdkonnas on vast kõige enam tuntud Brenda Dervini sense-making theory, mida vahel tavatsetakse ka paradigma alla liigitada. Case märgib, et küsimus, kas Dervini käsitlus kuulub paradigma, teooria või metodoloogia alla on lahendamata küsimus. See teooria lähtub John Dewey (1933, 1960) ja Jerome Bruneri (1973, 1990) konstruktivistlikust õpiteooriast. Dervin märgib, et tema teooria arengut on mõjutanud samuti Richard Carter (1965, 1973), Clifford Geertz (1973), Anthony Giddens (1984, 1989), Jürgen Habermas (1979, 1984) ja Robert Taylor (1962, 1968).

Sama valdkonda on edasi arendatud Robert S. Taylor ja Paul Solomon. Paljude uurijate arvates on Paul Solomon testinud edukalt Brenda Dervini teooria praktilist rakendamist.

Kokkuvõtlikult võib nentida, et eksisteerib palju teooriaid ja teooria definitsioone. Teaduslikus uurimistöös käsitletakse teooriana kogumit omavahel seotud väiteid, mis selgitavad, kirjeldavad või ennustavad nähtust teatud kontekstis ning toetuvad tugevale empiirilisele alusele. Teadusmaailmas on oluline oma teoreetilise positsiooni selge määratlemine, millest oleneb nii uurimisandmete kogumine, analüüs kui ka tulemused.