Informatsiooni eriaspektid on uurimisaineks mitmetel teadusaladel:

• küberneetika,
• matemaatiline kommunikatsiooniteooria,
• lingvistika,
• semiootika,
• dokumentalistika,
• informatsiooniteooria,
• kognitoloogia jne.

F. Machlup ja U. Mansfield (1983) on seisukohal, et on ligi 40 teaduslikku distsipliini, mis tegelevad informatsiooni uurimisega.

P. Ingwersen on esitanud infoteaduse ühena teadustest, mis uurib informatsiooni.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Joonis 1. Infoteadus ühena informatsiooni uurivatest teadustest (Joonis kohandatud eesti keelde Ingwersen, P. (1992). Information retrieval interaction. London: Taylor Graham. (Chapter 1 Information science in context), p.4, http://vip.db.dk/pi/iri/files/Ingwersen_IRI_Chapter1.pdf. Joonis on kohandatud eesti keelde ja avaldatud käesolevas õpiobjektis P. Ingwerseni loal.

Infohulga kasvu ja IKT kiire arengu tingimustes tegelevad paljud valdkonnad sellega, et mõtestada muutunud info- ja infotehnoloogilist keskkonda. Paljud akadeemilised distsipliinid uurivad informatsiooni erinevaid aspekte:

• Loodusteadused uurivad meid ümbritsevat looduslikku maailma,
• sotsiaalteadused inimeste poolt loodud maailma,
• humanitaar- ja kunstiteadused inimeste loomingu sisu ja konteksti.

Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadlased on huvitatud informatsioonist kui sotsiaalsest ja psühholoogilisest fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja sellele, millised on seosed informatsiooni ja inimeste vahel.