Olulisemad sündmused, mis avaldasid mõju infoteaduse kujunemisele:

1) 1948.aastal Londoni Kuningliku Ühingu poolt Teadusliku Informatsiooni konverentsi korraldamine (Royal Society Scientific Information Conference). Konverentsi põhiteemaks oli infoteenused teadustöö tõhustamiseks.

2) 1958.aastal Rahvusvahelise Teadusliku Informatsiooni konverentsi (International Conference on Scientific Information) korraldamine Washingtonis. Konverentsi vastu oli suur huvi ja esinejate hulgas olid delegaadid USAst, Ühendkuningriigist, Tsehhoslovakkiast ja Skandinaaviamaadest. Kokku osales konverentsil ligikaudu 1000 delegaati ja esindatud oli 25 riiki. Konverentsil oli suur mõju järgnevate aastate uurimissuundade kujunemisele ja professionaalsele tegevusele. Samuti aitas konverents kaasa infoteaduse rahvusvahelistumisele. Konverentsi 75 ettekannet avaldati kogumikus kogumahuga 1600 lejekülge (Saracevic, 2009). Peter Ingwersen peab just seda sündmust infoteaduse arengu algustähiseks (Ingwersen, 1992).

3) 1966.aastal kogumiku "Annual Review of Information Science and Technology" väljaandmine. Kogumikku antakse välja tänapäevani ja see annab igal aastal ülevaate infoteaduse arengust, ideedest ja arengusuundumustest

4) 1970.aastal Tefko Saracevici infoteaduse ülevaate "Introduction to Information Science" ilmumine.

5) 1977.aastal määratles G. Ford oma kirjanduse ülevaates infoteadusest rohkem kui 200 uuringut (peamiselt publitseeritud enne 1970.aastat) Ford, 1977).

Nimetatud sündmused annavad tunnistust sellest, et infoteadus oli arenenud faasi, mil tekkis vajadus kokku kutsuda foorumeid teadusala probleemide arutamiseks ning anda välja kogumikke ja monograafiaid valdkonna arengust (Vickery and Vickery, 1987).