Termin 'infokirjaoskus' on kasutusel alates 1974.aastast ja seda tutvustas esmakordselt Paul Zurkowski, Ameerika Ühendriikide Infotööstuse Assotsiatsiooni president (US Information Industry Association). Ta kasutas seda terminit oma ettepanekus Raamatukogude ja Infoteaduse Rahvuslikule Komisjonile (National Commission on Libraries and Information Science /NCLIS) soovitamaks rahvusliku programmi rajamist üldise infokirjaoskuse tagamiseks. Vastavalt Zurkowskile, võib inimesi, kes on saanud väljaõppe inforessursside kasutamiseks, kutsuda infokirjaoskajateks. Zurkowski väitis, et kui Ameerika Ühendriikide elanikkond on peagu 100% kirjaoskaja, siis infokirjaoskajaid on vaid üks kuuendik (Behrens, 1994).

Infokirjaoskuse definitsiooni arendas edasi Burchinal (1976), kes sidus selle mõiste informatsiooni asukoha määramise ja kasutamisega, probleemide lahendamisega ja otsuste vastuvõtmisega ning efektiivse infomatsiooni leidmisega. Owens (1976) lisas definitsioonile seose demokraatiaga ning Taylor (1979) tutvustas terminit raamatukogunduslikus kirjanduses (Behrens, 1994; Bawden, 2001).

• 1970ndatel aastatel domineerinud käsitlused rõhutasid infokirjaoskuse vajadust, määratlemata selleks vajalikke teadmisi ja oskusi.
• 1980ndatel aastatel laienes termini kasutamine ja oma panuse andsid nii raamatukoguhoidjad, kommunikatsioonieksperdid kui ka haridustegelased. Ilmus terve rida erinevaid definitsioone ja töötati välja standardid nii üldhariduskoolidele kui ka kõrgharidusinstitutsioonidele. Sellel perioodil püüti eelkõige määratleda infokirjaoskajale vajalikke oskusi ja teadmisi (Behrens, 1994; Spitzer et al, 1998).
• 1990ndate aastate keskel võib täheldada teoreetiliste kirjutiste arvu kasvu antud valdkonnas ning definitsioonides kajastub üha enam tehnoloogia keskne roll. Suurenenud tähelepanu pööramise infokirjaoskusele käesoleval ajal on tinginud eelkõige tehnoloogia mõju infokeskkonnale ja uute õppimiskäsitluste levik.

Võib öelda, et viimase kümne aasta jooksul on infokirjaoskus tõusnud kogu maailmas infoteadlaste huvikeskmesse ja see on sagedane termin erialakirjanduses.

Levinuim ja kõige enam viidatud on Ameerika Raamatukoguassotsiatsiooni (American Library Association/ALA) definitsioon: "Selleks, et olla infokirjaoskaja, peab isik ära tundma, millal informatsiooni vajatakse ja ta peab oskama määratleda informatsiooni asukohta, hinnata ja kasutada vajaminevat informatsiooni" (ALA, 1989).

Raamatukogu oskused (library skills), raamatukogu kasutamine (library use), bibliograafiline väljaõpe (bibliographic instruction) on olnud tihtipeale infokirjaoskuse sünonüümideks. Kuigi infokirjaoskuse eelkäijateks võib pidada raamatukoguoskusi ja -kasutamist, on infokirjaoskus laiem mõiste ja ei piirdu ainult raamatukoguga (Virkus, 2003, 2003a).