Tänapäeva ühiskond ootab ettevõtlikke ja eneseteadlikke noori, kes oskavad vastutada oma karjäärivaliku ja -arengu eest. Eestis kui demokraatlikus ühiskonnas on kõigil võimalus vabalt valida oma eneseteostuse võimalusi, et teha meelepärast tööd. 

Ettevõtliku  inimese all peame silmas algatusvõimelist inimest, kes on orienteeritud oma ideede realiseerimisele. Ta peaks olema hea suhtleja, otsustusvõimeline, loov ja sihikindel. Oma ideede realiseerimiseks peaks ta oskama ja julgema võtma riske, samas peaks ta suutma toime tulla ebaõnnestumistega. (Zeiger, 2013). Kõiki neid oskusi peaksid lapsed täiskasvanu juhtimisel juba lapseeas harjutama ja omandama.

Karjääri kujundamiseks vajalike üldpädevuste omandamine peaks alguse saama juba varases lapseeas, mil täiskasvanu saab mänguliste võtetega kujundada ettevõtlikkuse eeloskusi, võttes arvesse laste eripära: võimeid, akadeemilisi ja sotsiaalseid oskusi, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit. Ettevõtlikkuse juures on oluliseks oskuseks oma emotsioonidega toimetulek ja enesejuhtimine, selleks on vaja  arendada suhtlusoskusi ning lahendada erinevaid sotsiaalseid olukordi.

Inimene otsib oma karjäärile mõeldes vastuseid paljudele küsimustele (Karjääri kujundamise oskuste mudel, 2016):

• Kes ma olen?
• Mida ma väärtustan?
• Mis on minu tugevused?
• Mida ma soovin enda juures arendada?
• Kuidas ma eesmärgi saavutan?
• Mida ma selleks teen, ette võtan?
• Kes või mis mind aitab?
• Kuidas ma ise ennast aitan?

Needsamad küsimused on fookuses ka Oskuste õppe metoodikas. 

Laste analüüsi- ja väljendusoskuste arendamisel on otstarbekas kasutada lastepäraseid töölehti, kus lisaks kirjutamisele on veelgi olulisem treenida märkamis- ja meenutamisoskust (Jakobson, 2020).