Uurimisperspektiivi valikuga paralleelselt tuleb mõelda andmete kogumise ja analüüsimise peale. Kvantitatiivse töö puhul tuleb kogu andmete kogumine ja analüüs detailideni planeerida juba uurimisküsimusi püstitades. Kvalitatiivse töö puhul on mänguruumi rohkem, aga siiski peab olemas olema esialgne plaan, millega andmete kogumist ja analüüsi alustatakse. Planeerimine on vajalik, kuna uurimisperspektiiv, andmete kogumine ja nende analüüs on omavahel tihedalt seotud uuringu kolmainsus (Kline, 2009).
Andmeid kogutakse sotsiaalteadustes inimesi küsitledes, vaadeldes või dokumente analüüsides. Loodusteadustes saadakse andmed proovide võtmisest, vaatlustest või dokumentidest. Igal juhul on andmete kogumise metoodika planeerimine uuringu võtmekoht. Kogutud andmed peavad andma vastuse uurimisküsimusele, kasutades seejuures valitud analüüsimeetodeid.
Andmete kogumise ja analüüsi planeerimise kõige olulisemad sammud on:
- määratleda võimalikult täpselt, mis see on, mida uurima hakatakse ning milles see väljendub (nt mis täpselt on õpilaste rahulolu ning kuidas selle kohta informatsiooni saada);
- katsetada andmete kogumise meetodit ning vajadusel seda parendada (nt teha läbi prooviintervjuu enne põhiandmete kogumist);
- teha endale kasutatavad andmete analüüsimise meetodid vähemalt mõnel määral selgeks;
- arutada kõik andmete kogumise ja analüüsimise meetodid enne rakendamist läbi juhendaja või uurimistöö kursuse juhendajaga;
- planeerida andmete kogumiseks ja analüüsimiseks aega natuke rohkem, kui esmapilgul tundub, et seda võiks kuluda.
Andmete kogumise ja analüüsimise meetodite kohta vaata lisaks: Sotsiaalse analüüsi meetodite õpibaas.
Loov-uurimistöö kohta vaata lisaks: Loo ja uuri! Veebiõpik loov-uurimistööde tegemiseks.